Summary: Competition entry by Villem Tomiste from Kosmos in the Tallinn Town Hall international competition. Full description to follow below.
The remaining 2/3 of Kosmos - Ott Kadarik & Mihkel Tüür - participated with their own project and came up with this.
-
Tallinna uue Raekoja konkursi üks pilkupüüdvamaid projekte tuli Kosmose arhitektilt Villem Tomistelt. Tutvugem tööga.
Mere puiestee nimetatakse ümber Lennart Meri puiesteeks. See on ideaalne linnaruum presidendi mälestuse jäädvustamiseks. Tänav algab Tammsaare pargist ja suubub merre. Ühel küljel vanalinn, teisel uue linna süda. Selle ääres asuvad kultuurimajad erinevatest aegadest: Vene Kultuurikeskus, Linnahall ja Kultuurikatel. Linnahall oli esimene hoone, mis murdis läbi piiritsooni mereni. Praegu laiutab mereäärse ja vanalinna vahel tohutu autotee. Meri puiestee tõmmatakse sirgeks ja ristmikud lihtsustatakse. Uue raekoja ette tekib Lennart Meri plats, Kultuurikatla ja linnavalitsuse hoone vahele mereni sirutuv Lennart Meri park.
The Mere boulevard will be renamed to Lennart Meri Boulevard. It is the perfect urban space to commemorate president Meri. The street begins from Tammsaare’s Park and flows into the sea. Flanking it are civic centers through times - the Russian Culture Center, Linnahall and Kultuurikatel. The Linnahall was the first public building to break through the forbidden borderzone of the coastline. At present there is a huge motorway sitting between the coastline and the Old town - Meri boulevard will be straightened and the intersections simplified. Lennart Meri’s Square will take its place in front of the new City Hall, Lennart Meri’s Memorial Park will spread itself between Kultuurikatel and the new building – all the way to the sea.
The remaining 2/3 of Kosmos - Ott Kadarik & Mihkel Tüür - participated with their own project and came up with this.
-
Tallinna uue Raekoja konkursi üks pilkupüüdvamaid projekte tuli Kosmose arhitektilt Villem Tomistelt. Tutvugem tööga.
Mere puiestee nimetatakse ümber Lennart Meri puiesteeks. See on ideaalne linnaruum presidendi mälestuse jäädvustamiseks. Tänav algab Tammsaare pargist ja suubub merre. Ühel küljel vanalinn, teisel uue linna süda. Selle ääres asuvad kultuurimajad erinevatest aegadest: Vene Kultuurikeskus, Linnahall ja Kultuurikatel. Linnahall oli esimene hoone, mis murdis läbi piiritsooni mereni. Praegu laiutab mereäärse ja vanalinna vahel tohutu autotee. Meri puiestee tõmmatakse sirgeks ja ristmikud lihtsustatakse. Uue raekoja ette tekib Lennart Meri plats, Kultuurikatla ja linnavalitsuse hoone vahele mereni sirutuv Lennart Meri park.
The Mere boulevard will be renamed to Lennart Meri Boulevard. It is the perfect urban space to commemorate president Meri. The street begins from Tammsaare’s Park and flows into the sea. Flanking it are civic centers through times - the Russian Culture Center, Linnahall and Kultuurikatel. The Linnahall was the first public building to break through the forbidden borderzone of the coastline. At present there is a huge motorway sitting between the coastline and the Old town - Meri boulevard will be straightened and the intersections simplified. Lennart Meri’s Square will take its place in front of the new City Hall, Lennart Meri’s Memorial Park will spread itself between Kultuurikatel and the new building – all the way to the sea.
Uus linnavalitsuse hoone asub vanalinna ja mere vahel kõige kitsamas kohas. Piklikult mööda mereäärt välja venitatud linn suhtleb tulevikus järjest rohkem just vanalinnast põhja poolt. Olulisemad liikumiskoridorid on bastionaalvöö, põhjaväil ja rannapromenaad. Vanalinnaga külgnevate uute kvartalite lokaalset sidusust genereerivad kesksed jalakäijate tänavad. Nendest on kujunemas intiimne vaheldus ülelinnalise tähtsusega promenaadile ja väilale.
The new building for Tallinn City Government is situated on plot positioned on the narrowest part of coastline between the sea and the Old Town. Since the city is and will be strained along the coastline it is logical to presume that the most intensive communication within the city will be on this side of the Old Town. The distinctive layers between the historical city and the waterway are the bastions’ belt, Põhjaväil and the beach promenade. The cohesion for the cityblocks flanking the Old Town is generated by the pedestrian walkways within them. But on the larger scale they would be a kind of alternation to big scale like the spacious beach promenade or capacious highway.
Vanalinn on arenenud järguti, kirde küljel on asunud linna edu võti, sadam. Vanalinna tänavavõrk koondub selles suunas, kuid põrkub vastu magistraali.
The Old Town has developed gradually, the key to its success located just here – the port. The street network converges directly towards it, but runs into a arterial highway before reaching it.
Autotee ületamine on tehtud mugavaks ja loogiliseks. Põhja puiestee on ümber projekteeritud selliselt, et bastionaalvöö rohelus ulatuks linnavalitsuse hooneni. Raehoone esiselt platsilt avanevad sihid Uuele tänavale ja Paksule Margareetale. Oluliselt on lihtsustatud jalakäijate liiklust vanalinna–sadama suunal Kai tänava ristmikuga.
We have managed to make crossing the highway as painless and logical as possible. Põhja boulevard is redesigned for the greenway from bastion’s belt to continue till the new City Goverment Building. Commodious bournes open towards Uue street and Paks Margareeta from the spacious plaza flanking the front of the building. Furthermore - with this kind of reconstruction we have also significantly eased the connection so vital to Tallinn - that between the port and the Old Town.
Avalik ruum peab olema selge identiteediga. See ei ole üks. See on erinevate miljööde jada. Miljöö loovad erinevad mõõtmed, proportsioonid, külgnevad funktsioonid, valgus jne. Kesklinnale on oluline erinevate miljööde paljusus.
The public space has to have a clear and strong character. But it’s not singular. It’s the sequence of various milieus. Different milieus are create by varying dimensions, proportions, flanking functions, lightning, etc. For the central city it’s almost vital to have distinctive and dissimilar environments and contexts.
Olemasolevaid maastikuelemente on võimendatud. Bastionaalvöö jalakäijate ala on suurendatud selliselt, et see suunaks inimesi mere äärde. Linnahalli katuselt avanevad vaated vanalinnale. Raekoja ette on kavandatud plats, kus tulevikus võiks paikneda Lennart Meri skulptuur. Kultuurikatla ja raekoja vahel on Lennart Meri park. Ruum, mis on päev läbi päikest täis, võiks olla katla jätk avalikus ruumis. Raekoda toetab seda piki pargi külge paiknevate rendipindadega, kus võiksid asuda kohvikud, galeriid.
So we have amplified the existing cityscapes. Bastion’s belt’s pedestrian area is magnified for it to channel them towards the sea. We have kept the views from the roof of Linnahall towards the Old Town. The front plaza can be the place for Meri’s statue, while the sunny square between the City Hall and Kultuurikatel would be the Lennart Meri’s Memorial Park. While it works as continuum of Katel’s public space, supported by our building rental spaces - cafes, art galleries, etc.
Avalik ruum liigendab hoone mitmeks mahtuks. Kultuurikatla ja Admiraliteedi kvartalit ühendav käik jaotab linnavalitsuse ametid põhjapoolsesse ja esindus- ning otsustusruumid lõunapoolsesse mahtu. Meri puiestee äärses mahus paiknevad kohvik ja restoran. Platsiäärse hoone esimesel korrusel on galerii, ülemistel volikogu, linnavalitsus, konverentsisaal ja toitlustamise ruumid. Hooneosa on ühendatud ülemise korruse kaudu põhjapoolse mahuga. Linnahalli küljel paiknev ametite maja keskel on läbi kõikide korruste ulatuv aatrium. Esimesel korrusel on linnakodanike teenindamise ruumid ja rendipinnad. Ülemistel korrustel jaotuvad kabinettidega tiib pargi suunas ja avatud kontor linnahalli poole. Bürooplokk on asetatud selliselt, et vältida otsest keskpäevast päikest kontorites. Hoone on ehitatud raudbetoonkonstruktsioonis, konsoolid on terasest. Fassaade katab keraamiline plaat.
Raekvartalit kavandades on lähtutud inimmõõtmelisusest. See tähendab nii hoone liigendamist mahtudeks, avaliku ruumi ronimist hooneosade vahele, mahu taganemist varikatuseks pargi küljel kui ka geomeetria arenemist. Alustades merepoolsest otsast, puude vahelt, linnahalli kõrvalt ja liikudes linna poole, muutub hoone tihedamaks. Nii käitub ka geomeetria, mis uute mõjutuste (linnalised vaated, funktsioonid, külgnemine teiste hoonetega) läbi muundub. Hoone loob ka ise uusi märke linnas orienteerumiseks, selleks on kavandatud raekojale mõned konsoolid. Rannapromenaadilt lähenejale tähistab restorani mahu väljavenitatud horisontaalne torn suunda vanalinna. Ametite maja horisontaalne torn kutsub inimesi Admiraliteedi kvartalist.
Human scale was a priority when designing the City Hall’s quarter. This is explicit in the division of volumes, the public space flowing between them, building volume working as a shelter next to the park, the overall evolution of the geometry - the volumes and the texture. Moving from the north, from the sea, along the Linnahall towards the city the density of the building increases. The geometry reacts to the outside influences as well - functions, neighbouring buildings, views, etc. The building itself creates new signs and symbols for its users to orient themselves in the city - for this the new City Hall will have some cantilevers. Approaching from the sea the horizontal high-rise points towards the Old Town and the “tower” of the Officals’ volume calls visitors from the Admiraliteedi quarter.
-
The new building for Tallinn City Government is situated on plot positioned on the narrowest part of coastline between the sea and the Old Town. Since the city is and will be strained along the coastline it is logical to presume that the most intensive communication within the city will be on this side of the Old Town. The distinctive layers between the historical city and the waterway are the bastions’ belt, Põhjaväil and the beach promenade. The cohesion for the cityblocks flanking the Old Town is generated by the pedestrian walkways within them. But on the larger scale they would be a kind of alternation to big scale like the spacious beach promenade or capacious highway.
Vanalinn on arenenud järguti, kirde küljel on asunud linna edu võti, sadam. Vanalinna tänavavõrk koondub selles suunas, kuid põrkub vastu magistraali.
The Old Town has developed gradually, the key to its success located just here – the port. The street network converges directly towards it, but runs into a arterial highway before reaching it.
Autotee ületamine on tehtud mugavaks ja loogiliseks. Põhja puiestee on ümber projekteeritud selliselt, et bastionaalvöö rohelus ulatuks linnavalitsuse hooneni. Raehoone esiselt platsilt avanevad sihid Uuele tänavale ja Paksule Margareetale. Oluliselt on lihtsustatud jalakäijate liiklust vanalinna–sadama suunal Kai tänava ristmikuga.
We have managed to make crossing the highway as painless and logical as possible. Põhja boulevard is redesigned for the greenway from bastion’s belt to continue till the new City Goverment Building. Commodious bournes open towards Uue street and Paks Margareeta from the spacious plaza flanking the front of the building. Furthermore - with this kind of reconstruction we have also significantly eased the connection so vital to Tallinn - that between the port and the Old Town.
Avalik ruum peab olema selge identiteediga. See ei ole üks. See on erinevate miljööde jada. Miljöö loovad erinevad mõõtmed, proportsioonid, külgnevad funktsioonid, valgus jne. Kesklinnale on oluline erinevate miljööde paljusus.
The public space has to have a clear and strong character. But it’s not singular. It’s the sequence of various milieus. Different milieus are create by varying dimensions, proportions, flanking functions, lightning, etc. For the central city it’s almost vital to have distinctive and dissimilar environments and contexts.
Olemasolevaid maastikuelemente on võimendatud. Bastionaalvöö jalakäijate ala on suurendatud selliselt, et see suunaks inimesi mere äärde. Linnahalli katuselt avanevad vaated vanalinnale. Raekoja ette on kavandatud plats, kus tulevikus võiks paikneda Lennart Meri skulptuur. Kultuurikatla ja raekoja vahel on Lennart Meri park. Ruum, mis on päev läbi päikest täis, võiks olla katla jätk avalikus ruumis. Raekoda toetab seda piki pargi külge paiknevate rendipindadega, kus võiksid asuda kohvikud, galeriid.
So we have amplified the existing cityscapes. Bastion’s belt’s pedestrian area is magnified for it to channel them towards the sea. We have kept the views from the roof of Linnahall towards the Old Town. The front plaza can be the place for Meri’s statue, while the sunny square between the City Hall and Kultuurikatel would be the Lennart Meri’s Memorial Park. While it works as continuum of Katel’s public space, supported by our building rental spaces - cafes, art galleries, etc.
views from south + north
Avalik ruum liigendab hoone mitmeks mahtuks. Kultuurikatla ja Admiraliteedi kvartalit ühendav käik jaotab linnavalitsuse ametid põhjapoolsesse ja esindus- ning otsustusruumid lõunapoolsesse mahtu. Meri puiestee äärses mahus paiknevad kohvik ja restoran. Platsiäärse hoone esimesel korrusel on galerii, ülemistel volikogu, linnavalitsus, konverentsisaal ja toitlustamise ruumid. Hooneosa on ühendatud ülemise korruse kaudu põhjapoolse mahuga. Linnahalli küljel paiknev ametite maja keskel on läbi kõikide korruste ulatuv aatrium. Esimesel korrusel on linnakodanike teenindamise ruumid ja rendipinnad. Ülemistel korrustel jaotuvad kabinettidega tiib pargi suunas ja avatud kontor linnahalli poole. Bürooplokk on asetatud selliselt, et vältida otsest keskpäevast päikest kontorites. Hoone on ehitatud raudbetoonkonstruktsioonis, konsoolid on terasest. Fassaade katab keraamiline plaat.
The public space divides the building into separate volumes. The walkway connecting the Kultuurikatel and the Admiraliteedi Quarter stores the city officials to the northern volume and keeps the public and decision making rooms within the southern. The volume flanking the Meri boulevard contains café and restaurant. The ground floor of the middle volume is a gallery, upper floors consist of rooms for the City Council, the City Goverment, conference room and catering. Officials’ volume is itself divided into two by the internal atrium - Linnnahall’s side for the open office and cabinets opening towards the park. The direction of the office block avoids the direct sunlight into workspace while filling the atrium with light. Ground floor is for the public service and rental spaces.
Raekvartalit kavandades on lähtutud inimmõõtmelisusest. See tähendab nii hoone liigendamist mahtudeks, avaliku ruumi ronimist hooneosade vahele, mahu taganemist varikatuseks pargi küljel kui ka geomeetria arenemist. Alustades merepoolsest otsast, puude vahelt, linnahalli kõrvalt ja liikudes linna poole, muutub hoone tihedamaks. Nii käitub ka geomeetria, mis uute mõjutuste (linnalised vaated, funktsioonid, külgnemine teiste hoonetega) läbi muundub. Hoone loob ka ise uusi märke linnas orienteerumiseks, selleks on kavandatud raekojale mõned konsoolid. Rannapromenaadilt lähenejale tähistab restorani mahu väljavenitatud horisontaalne torn suunda vanalinna. Ametite maja horisontaalne torn kutsub inimesi Admiraliteedi kvartalist.
Human scale was a priority when designing the City Hall’s quarter. This is explicit in the division of volumes, the public space flowing between them, building volume working as a shelter next to the park, the overall evolution of the geometry - the volumes and the texture. Moving from the north, from the sea, along the Linnahall towards the city the density of the building increases. The geometry reacts to the outside influences as well - functions, neighbouring buildings, views, etc. The building itself creates new signs and symbols for its users to orient themselves in the city - for this the new City Hall will have some cantilevers. Approaching from the sea the horizontal high-rise points towards the Old Town and the “tower” of the Officals’ volume calls visitors from the Admiraliteedi quarter.
-
Zürii hinnangul rõhutas projekt liialt oma skulpturaalset vormi, mistõttu muud aspektid on jäänud tagaplaanile. Vorm on määranud ka sisemise plaanilahenduse, mis mõjub seepärast juhuslikult. Fassaadi peeti "problemaatiliseks", galeriisüsteemi formaalseks ja keeruliseks, mahtu aga liiga suureks. Sobivaks peeti vaid hoone madalust, mis oleks suhestunud naaberehitistega.
The jury was not very keen on this project, criticizing its free form and random plans, 'problematic' facades and volume.
-
Tomiste projekt meenutab mulle oma pikaks venitatud keha poolest mõnda futulikku vaksalit või pikkade tootmisliinidega tehasehoonet. Sime ette tulevad - ja eeldan, et mitte ainult mulle - Zaha Hadidi mitmed transpordirajatised. Hoone dünaamiline, sujuv-madal-hüplev vorm sobiks mu arust suurepäraselt mõne araabiamaa kiirtee või vormeliraja äärde, umbes nagu Yas hotell Abu Dhabis.
Kui Linnahalliga vahetut dialoogi pidav fassaad jääb vaoshoituks ja ehk vagurakski, siis linna ja katla pool lööb maja justkui plahvatuslikult lõkkele, nagu väljendaks rõõmu Linnahalli juurest pääsemise üle (siuke illusioon tekib just kõrgvaadetelt).
Ma ei saa eriti aru žürii kriitikast hoone liialt suure mahu suhtes. Piklik, mitmeks eraldi mahuks lõhutud hoone sulandub mu arust linnaruumiga edukamaltki kui näiteks BIG-i võidutöö, ja see tuleneb ju otseselt tema "liialt suurest" mahust...
Mis aga antud töö juures põhiline, on ikkagi Tomistele / Kosmosele omane outside-the-box mõtlemine, kus ei piirduta vaid konkreetsete tööülesannete või antud krundi lahendamisega, vaid vaadatakse asja - ütleme, et n-ö kodanikualgatuse korras - laiemas kontekstis. Antud juhul käib see käsikäes paljudele ehk harjumatu visionäärsusega: meenutagem Kosmoses valminud omaalgatuslikku fantaasiaprojekti Viru väljakule või mitmeid Tomiste (ja sõprade) artikleid ajakirjanduses.
Ja nagu nähtud, ei tegeleta Raekoja projektiski vaid hoone arhitektuurse lahendamisega, vaid pakutakse muu seas täiendust ja ka vigadeparandust olulisele osale linnast. Respekt selle eest.
The jury was not very keen on this project, criticizing its free form and random plans, 'problematic' facades and volume.
-
Tomiste projekt meenutab mulle oma pikaks venitatud keha poolest mõnda futulikku vaksalit või pikkade tootmisliinidega tehasehoonet. Sime ette tulevad - ja eeldan, et mitte ainult mulle - Zaha Hadidi mitmed transpordirajatised. Hoone dünaamiline, sujuv-madal-hüplev vorm sobiks mu arust suurepäraselt mõne araabiamaa kiirtee või vormeliraja äärde, umbes nagu Yas hotell Abu Dhabis.
Kui Linnahalliga vahetut dialoogi pidav fassaad jääb vaoshoituks ja ehk vagurakski, siis linna ja katla pool lööb maja justkui plahvatuslikult lõkkele, nagu väljendaks rõõmu Linnahalli juurest pääsemise üle (siuke illusioon tekib just kõrgvaadetelt).
Ma ei saa eriti aru žürii kriitikast hoone liialt suure mahu suhtes. Piklik, mitmeks eraldi mahuks lõhutud hoone sulandub mu arust linnaruumiga edukamaltki kui näiteks BIG-i võidutöö, ja see tuleneb ju otseselt tema "liialt suurest" mahust...
Mis aga antud töö juures põhiline, on ikkagi Tomistele / Kosmosele omane outside-the-box mõtlemine, kus ei piirduta vaid konkreetsete tööülesannete või antud krundi lahendamisega, vaid vaadatakse asja - ütleme, et n-ö kodanikualgatuse korras - laiemas kontekstis. Antud juhul käib see käsikäes paljudele ehk harjumatu visionäärsusega: meenutagem Kosmoses valminud omaalgatuslikku fantaasiaprojekti Viru väljakule või mitmeid Tomiste (ja sõprade) artikleid ajakirjanduses.
Ja nagu nähtud, ei tegeleta Raekoja projektiski vaid hoone arhitektuurse lahendamisega, vaid pakutakse muu seas täiendust ja ka vigadeparandust olulisele osale linnast. Respekt selle eest.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar