summary: in late 2008 the museum of estonian architecture held a competition for an urbanistic park in front of its building, the rotermanni salt storage, built in 1908 and reconstructed in 1996. the jury awarded first prize to kosmos architect villem tomiste for his minimalistic design. coincidentally, the second prize entry - seen below - was done by ott kadarik from the same office. similar in appearance, the two projects were in fact conceived separately and without knowledge of the other's design.
-
arhitektuuribüroo kosmos sai rotermanni soolalao urbanistliku pargi konkursil topeltvõidu: esikoha pälvis villem tomiste, teise ott kadarik. olgu ajaloolise tõe huvides märgitud, et ülimalt sarnased lahendused sündisid sama büroo meestel täiesti iseseisvalt. ma kuskilt kuulsin.
järgnevalt kadariku töö lühike tutvustus.
projekti juures oli abiks urmas oja, kelle klaviatuurist pärineb seletuskiri.
"muesuum pakub arhitektuurimuuseumile võimalust sünnitada enda kõrvale veel teine arhitektuurimuuseum – soolalao hoonega sama suur väline ekspositsioonipind, mis on ühtaegu õues, ent tänu piiravatele vallidele ümbritseva liiklustulva ning tuulte eest kaitstud. muuseum on koht arhitektuuri näitamiseks, uurimiseks ja interpreteerimiseks ning kõige selle jaoks pakub muesuum ideaalselt lihtsat võimalust."
"maja-esisele väljakule kujundatakse soolalao hoone aluse pinnaga võrdne vallseintega plats, mis kaevub maa sisse vaid 60 cm ulatuses. Sellest aga piisab, et väljakut ümbritsevad vallid saaks teha süvendist võetud materjalist ning hetkel muuseumi ees seisvast künkast. vallid kaetakse enelate ja põisenelatega, moodustades vastupidava taimekihi, mis kastmist, väetamist ega pügamist ei vaja ning tuleb antud keerulises keskkonnas ise toime. platsi enda kate koosneb täringukividest. valli toetavad seinad on betoonist ning kaetud puitrestiga. see voltub seina alaosas pingiks, ülaosas pöördub aga räästaks, mille all on valgustid. sein on puidust, et sellesse oleks võimalik hõlpsalt kõikvõimalikke kinnitusvahendeid kruvida. selleks, et muuseumi õues paiknevat ekspositsioonipinda vaevatult kasutada saaks.
parkimine on viidud väljaku vanalinna-poolsesse ossa, kust see muesuumis viibijaile silma ei paista. parkla on kaetud asfaldiga ning seal on ruumi nii autodele kui kahele bussile. muesuumi pääseb läbi valli nii parklast kui platsi merepoolsest küljest, kus on samuti lõigatud sissepääs. muuseumiesise väljaku otsas paiknev parkimisala ja mere puiestee vahele jääv platsil on ruum muuseumi reklaamivatele installatsioonidele, mida saab vahetada pidevalt."
"muesuum pakub eesti arhitektuurimuuseumile väga palju kasutusvõimalusi otse selle nina all. see on väga paindlik keskkond, kus saab korraldada rahvarohkemaid üritusi, näidata kas või lihtsalt seintele kruvitud materjali või eksponeerida midagi muuseumi ajaloos enneolematult suurt, korraldada workshop’e. ning lõpuks on muesuumi sama lihtne ja soodne rajada kui öelda tagurpidi sõna ’muuseum’."
žürii arvates oli tegemist selge lahendusega hea tööga, mis aktsepteeris soolalao hoonet. meeldivaks peeti madalat süvendit ja efektset muldkeha, samuti läbimõeldud vaatekoridore. paraku pidas žürii antud projekti suureks puuduseks parkla paigutust nõnda "silmatorkavale kohale, millega soolalao krundi ots muutuks osaks jalakäijaile niigi ebamugavast liiklusrohkest ristmikust."
2 kommentaari:
Teise koha töö meeldis mulle kõige rohkem. Lihtne, loogiline, arvestav.
Aiandusinimesena pean ütlema, et "...mis kastmist, väetamist ega pügamist ei vaja ning tuleb antud keerulises keskkonnas ise toime" on siiski liialdatud ütlemine.
täiendatud!
Postita kommentaar