043: kalurikolhoosi „nord” kontori- ja klubihoone lohusalus

selle plogi üheks kannustavaks ideeks ning peamiseks motiiviks on püüe eesti nõukogude-aegset arhitektuuri mingil määral rehabiliteerida ning populariseerida. enne kui hilja, enne kui mõni türapea à la rein lang või peeter rebane või mõni siuke jobu (veel) suuremat pahandust jõuab teha.

postituste laviin rohkete piltide ja kirjeldustega meie fantastiliselt lahedast nõuka-aegsest kolhoosi- jms arhitektuurist tuleb pärast 2009 suve, praegusel hetkel aga leppigem ennekõike pätsatud materjaliga vanadest väljaannetest, seejuures selliste hoonetega, mis kunagi ilmavalgust ei näinudki...

järgneb ajakirja "ehitus ja arhitektuur" 1971-1 numbris ilmund artikli "projekteerimise instituudi „eke projekt” uusi töid" sõna-sõnaline refereering. erialaselt kuivas keeles artikli autoriks on kaljo vanaselja, tutvustatavaks projektiks paraku ehitamata jäänd kalurikolhoosi „nord” kontori- ja klubihoone... projekti autori jätan praegu meelega mainimata. näri läbi.


--- --- ---


"hoone asukohaks on valitud harju rajooni lohusalu poolsaare lahepere lahe poolne kõrge lõunakallas. lauge ja lage, ainult üksikute suurte rändrahnudega kaetud mäeseljak, mille kaheastmeliselt merre laskuvale järsule lõunaküljele ehitatakse kontor-klubi, suleb vaatevälja kirdest ja põhjast. läänest piirab hooneid männimets. ida ja lõuna suunas avaneb vaade merele."

skännitud foto: "ehitus ja arhitektuur" 1971-1

"maastiku omapära säilitamiseks on ehitis projekteeritud ühekorruselisena, kusjuures kompleksi vertikaalseks dominandiks on klubisaali, lava vestibüüli ja fuajee puitkandjatega kate. konfiguratsioon kasvab välja hoone mahulise dominandi - klubisaali - kuusnurksest plaanilahendusest ja taotlusest, et kõikide ruumide aknad ja klaasist suveuksed oleksid suunatud lõunasse, avades vaate merele. arvestades seda, et klubi asub looduslikult kaunis suvitusrajoonis, on selle teenindamine (lavadekoratsioonide vedu, baari varustamine) ja katlamaja tuha- ning küttevedu kavandatud tellismüüridega piiratud majandusõue kaudu. koos katlamaja ja majandusõuede kaudu. koos katlamaja ja majandusõuedega moodustab hoone meretuultele suletud, kuid põhjakaares asuvast külast üle mäeseljandiku klubisse suunduva tee poolt houbuserauakujuliselt suletud hoovi, kus on parkimisplatsid ning sissepääsud. fuajee ja saali suveuksed avanevad terrassile, mis järsakul muutub mere äärde laskuvateks treppideks. treppidevaheline nõlv on kujundatud astmelisena."

skännitud joonis: "ehitus ja arhitektuur" 1971-1

"hoones on kolm ruumigruppi:

1. saal abi- ja kõrvalruumidega, baar ja raamatukogu (klubiosa);
2. ooteruum ja kontoriruumid;
3. külalistetoad.

klubiruumide plaanilahendus võimaldab klubi kasutada mitmekesisteks üritusteks. fuajee ja lava on saalist eraldatatavad lükandustega ja kasutatavad väikeste saalidena. vastavalt klubis toimuva ürituse laadile saab tooliridu asetada saalis mitmeti: vaatega lavale, vaatega ekraanile (mis suleb filmide näitamise ajaks saali klaasist suveuksed) ja saali perimeetrit mööda (vaatega saali keskele). saali mahub 200-300 istekohta."

skännitud joonis: "ehitus ja arhitektuur" 1971-1

"kinoprojektsiooniruumid ja raadiosõlm on projekteeritud vestibüüli kohale. kolmnurksed aknad kaetakse saali pimendamisel kokkukäivate kergete puitkilpidega, mis kinnitatakse hingedega aknapiitade külge. lava all asuvat toolide hoiuruumi saab teatrietenduste ajal kasutada trümmina.

baar on kuusnurkne, keskel on samakujuline baarilett. see võimaldab ühel inimesel hõlpsasti teenindada kõiki baarikülastajaid. baari suveuksed avanevad välikaminaga terrassile, mis on suvel kasutatav vabaõhukohvikuna. baariruumi saab vestibüülist eraldada lükandustega. baari võib suvel kasutada isoleeritult kontori- ja klubiruumidest, sel juhul on sissepääs terrassilt.

kaks külalistetuba on ühendatud kontori ja klubiga tamburi kaudu, mis võimaldab neid kasutada isoleeritult. kontori ooteruumi võib rahvarohke klubiürituse puhul kasutada kuluaarina. kontoriruumidesse on väljast eraldi sissepääs.

kogu kompleksi välisseinad on laotud punastest fassaaditellistest ja vuugitud. puidust karniis, aknad, uksed jt puitdetailid õlivärvitakse valgeks. samuti värvitakse valgeks puitkatuse tsinkplekist kate. siseseinad on samuti punastest fassaaditellistest. puitdetailid siseruumides peitsitakse tumepruuniks ja lakitakse. kontoriruumide, raamatukogu, esikute ja välisuksed on 12 mm paksusest karastatud klaasist.

kontor-klubi ja katlamaja kubatuur ning kasulik pind on vastavalt 5162 ja 546 m³ ning 102 ja 109 m².

projekti autor on arhitekt meeli truu."


--- --- ---

see varajastest seitsmekümnendatest pärinev kirjeldatud projekt on mu arust üks mõnusamaid realiseerimata projekte eesti arhitektuuriajaloos. peaks mainima, et meeli truu oli tollal äsja erki ehk nüüdse eka lõpetand (täpsemalt 1969) ning vanuselt umbes-täpselt kahekümneviiene... suht muljetavaldav.

mul tekkis kihk seda projekti näidata, kuna käisin hiljuti vaatamas kohe-kohe valmivat uut meeli truu ja kompanii projekteeritud politseimaja kolde pst ja sõle tn nurgal, ja pean tunnistama, et see jättis mulle täiesti hea mulje, meenutades oma küllaltki julge arhitektoonikaga just truu seitsme- ja kaheksakümnendate loomingut...

p.s. - kalurikolhoos „nord” ja nord projekt... hmm...