Summary: Built on an almost impossible site in Lucca village just outside Tallinn, this duplex dwelling is perhaps one of the most peculiar buildings in Estonia. Designed by Indrek Allmann for himself, the house is mounted on a single leg which contains the main entrance and the strairwell. Facing the sunny side on a limestone cliff is the terrace, opening to a forested slice of a residential area. First two photos show the building in its original appearance. The second floor was added a decade later as the families had grown and needed more room.
-
Arhitektuuribüroo Pluss asutaja Indrek Allmann on tõenäoliselt Eesti kõige unikaalsema elamu autor. Hellitavalt ja vägagi põhjendatult "oma pesaks" kutsutud maja asub Lucca külas Harku vallas, Tallinna piirist nii umbes mõne saja meetri kaugusel kõrguva paeklindi ääres, külgnedes ühelt poolt Tabasalu looduspargiga, teiselt Lucca teega. Et mainitud pargi ja tänava kõrguste vahe on 13,5 meetrit, nõudis konkreetne krunt "inimesi, kes ei kardaks pisut ebatavalist lähenemist eramule." [Maja, 2001-1]
Nullindate alguses valminud hoone on tõstetud 11 meetri kõrgusele jalale, mis ühtlasi toimib sissepääsu, trepikoja kui ka tervet maja kandva konstruktsioonina.
2008 augustis pildistatuna nägi see kurioosne ehitis välja selline:
-
Arhitektuuribüroo Pluss asutaja Indrek Allmann on tõenäoliselt Eesti kõige unikaalsema elamu autor. Hellitavalt ja vägagi põhjendatult "oma pesaks" kutsutud maja asub Lucca külas Harku vallas, Tallinna piirist nii umbes mõne saja meetri kaugusel kõrguva paeklindi ääres, külgnedes ühelt poolt Tabasalu looduspargiga, teiselt Lucca teega. Et mainitud pargi ja tänava kõrguste vahe on 13,5 meetrit, nõudis konkreetne krunt "inimesi, kes ei kardaks pisut ebatavalist lähenemist eramule." [Maja, 2001-1]
Nullindate alguses valminud hoone on tõstetud 11 meetri kõrgusele jalale, mis ühtlasi toimib sissepääsu, trepikoja kui ka tervet maja kandva konstruktsioonina.
2008 augustis pildistatuna nägi see kurioosne ehitis välja selline:
foto: Martin SiplaneSõna arhitektile: "Kuna tegemist on eksperimentaalmajaga, siis kujunes selle projekteerimine konstruktori ja arhitekti võrdseks ning põnevaks koostööks. Oli hetki, kus uusi ideid tuli rohkem, kui neid visuaalselt ja konstruktiivselt kontrollida jõudis. Kindlasti pole see ettevõtmine olnud ühelegi osapoolele finantsiliselt tasuv, küll on aga pakkunud võimaluse projekteerida midagi huvitavat ja kordumatut." [Äripäev, 21.06.2000]
"Merelähedast teemat järgides sai hoone välisviimistluseks valitud paadikuuridelt tuttav, servamata ja hööveldamata laud. Metsameestelt sai palutud head laia lauda - tulemuseks metsakuiv kuusk, laua keskmise laiusega 40 cm. Tõesõna ei osanud arvata, et Eesti metsades sellist puitu veel leidub." [Maja, 2001-1]
Aastatega on fassaad muutund hõbejalt halliks. ma ei tea, kuidas seda keemilist reaktsiooni nimetatakse, nii et keegi targem võiks öelda. Kui kedagi peaks huvitama, siis Kaido Haageni fotosid hoonest vahetult pärast valmimist võib näha eelnevalt mainitud ajakirja numbris.
Mainin nüüd, paar aastat hiljem, et eelnevas lõigus esineb ebatäpsusi. Maja arhitekt Allmann selgitab ja lisab: "Puitlaudis – on olnud, nüüdseks juba pea täpselt 10 a, kaetud ühe ja sama värviga – korralikult pigmenteeritud, linaseemneõli ja vee baasil tehtud värviga. Toon on ise, silma järgi laboris kokku segatud. Värv on ennast püsivuse seisukohast väga hästi õigustanud. Kõnealused Haageni pildid on tehtud ehituse käigus – ta kiirustas kuna tahtis saada maja ühte oma raamatusse – seega pooliku ehituse pildid. Juurdeehituse värv on teadlikult segatud kübe tumedam, rõhutamaks ajalist nihet."
Siin veel üks vaade 2008 augustist.
"Merelähedast teemat järgides sai hoone välisviimistluseks valitud paadikuuridelt tuttav, servamata ja hööveldamata laud. Metsameestelt sai palutud head laia lauda - tulemuseks metsakuiv kuusk, laua keskmise laiusega 40 cm. Tõesõna ei osanud arvata, et Eesti metsades sellist puitu veel leidub." [Maja, 2001-1]
Aastatega on fassaad muutund hõbejalt halliks. ma ei tea, kuidas seda keemilist reaktsiooni nimetatakse, nii et keegi targem võiks öelda. Kui kedagi peaks huvitama, siis Kaido Haageni fotosid hoonest vahetult pärast valmimist võib näha eelnevalt mainitud ajakirja numbris.
Mainin nüüd, paar aastat hiljem, et eelnevas lõigus esineb ebatäpsusi. Maja arhitekt Allmann selgitab ja lisab: "Puitlaudis – on olnud, nüüdseks juba pea täpselt 10 a, kaetud ühe ja sama värviga – korralikult pigmenteeritud, linaseemneõli ja vee baasil tehtud värviga. Toon on ise, silma järgi laboris kokku segatud. Värv on ennast püsivuse seisukohast väga hästi õigustanud. Kõnealused Haageni pildid on tehtud ehituse käigus – ta kiirustas kuna tahtis saada maja ühte oma raamatusse – seega pooliku ehituse pildid. Juurdeehituse värv on teadlikult segatud kübe tumedam, rõhutamaks ajalist nihet."
Siin veel üks vaade 2008 augustist.
foto: Martin SiplaneTrepikoda kaitsevad tuule ja vihma eest läbikumavad PVC-plaadid.
foto: jkElamispinnad toetuvad 9,2 meetri pikkustele teraskonsoolidele. Algselt planeeriti elukorruse alusena monoliitset raudbetoonplaati, mis liigse keerukuse tõttu asendati ehitamise käigus profiilplekile valatud raudbetoonplaadiga. Selle peale ehitati kergkonstruktsioonis puidust karbike vajalike ruumidega, kusjuures sisemisi kandeseinu vältides on kasutatud hoopis pikisuunalist siseruumides eksponeeritud fermi.
Põrandaaken. Et saaks vaadata, kes uksekella laseb?
foto: jkMajatagune terrass avaneb Tabasalu looduspargile. Lõuna poole pisut kaldus katus on loodud käidavana, et seal saaks päikest võtta. Kusjuures ma veel polegi maininud, et tegelt on siin tegemist paariselamuga. Ja nagu plaanilt näha, on kummalgi pool elamiseks ruumi suht napilt, nii 70 ruutmeetri jagu, sestap arusaadav, miks...
plaan: Maja, 2001-1... kümmekond aastat pärast maja valmimist asuti selle laiendamisele. Lisandunud mõneti kummastava küüruga saab maja küll juurde antud juhul kindlasti väärtuslikku elamispinda, paraku kannatab siin minu silmis hoone algne arhitektuurne kontsept lihtsast geniaalse teostuse / toestusega karbist.
Mu fotod pärinevad jaanuarist 2009.
Mu fotod pärinevad jaanuarist 2009.
foto: jkNagu näha, on maja saanud alla ka paari lisajalgu. Küllap on see otseselt seotud juurdeehitusega... kuid nõnda muutub see värk kuidagi liiga... ilmseks. Varasemalt avaldus siin mingi teatav konstruktsiooniline salapära, sest oma ainsa - sellegi õhulise - jalaga näis hoone vähemalt esmapilgul sülitavat kõiksugu füüsikareeglitele... Kuid enam see nii ei näi.
foto: jkFunkstionaalsuse aspektist on küll hoone kindlasti võitnud, kuid esteetilises plaanis on palju kaotsi läinud...
foto: jkMaja ümberehitusest ja selle läbi küttekulude vähenemisest räägib Allmann Kodusaates - vaata lugu siin. Äärmiselt sümpaatne jutt sümpaatselt arhitektilt. Pean siinkohal lisama, et mu kunagine leige suhtumine konkreetse maja ümberehitusse on nüüdseks (st 2 aastat pärast käesoleva postituse tegemist) päris soojaks muutunud. Funktsionaalsus ja elanike vajadused ennekõike, suva see esteetika.
Allmann selgitab: "„Esteetika“ kui selline ei ole tõepoolest minu loomingus kunagi eesmärk omaette, ka mitte selle maja juures. Minu jaoks peab arhitektuuris olema midagi enamat – uudishimu, unistusi, sünteesi ja katsetamist. Seega kommentaatorid, kes hindavad seda maja ainult alumiselt tasandilt vaadates ja lähtudes puhtast „esteetikast“ on sisimas ilmselt alati pidanud pettuma. Sellest ei ole midagi. Kindlasti on maju, mis ennast lihtsamini „kätte annavad“."
Ja veel: "Juurdeehituse sisulise olemuse ja arhitektuurse mõtte arengu ajas rääkisin lahti Kodustuudio saatele. Lisaks ütleks, et ilmselt tingis sellise lahenduse muuhulgas pangapealse aastatega drastiliselt muutunud ruumiline iseloom."
Allmann selgitab: "„Esteetika“ kui selline ei ole tõepoolest minu loomingus kunagi eesmärk omaette, ka mitte selle maja juures. Minu jaoks peab arhitektuuris olema midagi enamat – uudishimu, unistusi, sünteesi ja katsetamist. Seega kommentaatorid, kes hindavad seda maja ainult alumiselt tasandilt vaadates ja lähtudes puhtast „esteetikast“ on sisimas ilmselt alati pidanud pettuma. Sellest ei ole midagi. Kindlasti on maju, mis ennast lihtsamini „kätte annavad“."
Ja veel: "Juurdeehituse sisulise olemuse ja arhitektuurse mõtte arengu ajas rääkisin lahti Kodustuudio saatele. Lisaks ütleks, et ilmselt tingis sellise lahenduse muuhulgas pangapealse aastatega drastiliselt muutunud ruumiline iseloom."
Lisan veel mõningaid kaadreid ümberehitatud majast.
http://www.kodusaade.ee/kodusaade,2010-05-22.html
http://www.kodusaade.ee/kodusaade,2010-05-22.html
http://www.kodusaade.ee/kodusaade,2010-05-22.html
foto: Indrek Allmann via http://www.arhliit.ee/koosseis/loomingud/looming/185/
foto: Indrek Allmann via http://www.arhliit.ee/koosseis/loomingud/looming/185/
foto: Indrek Allmann via http://www.arhliit.ee/koosseis/loomingud/looming/185/
13 kommentaari:
kui see on metall, siis oksüdeerumine.
kui midagi muud, siis määrdumine :D
kuusepuu puit (:
jk
nõus, esteetika ja kontsept on hukas. kahju.
Pleekimine äkki?
Nõus, et hoone omal koolikoti selga ja kõndimiskepid kätte ajas, on lausa rõve. Midagi tobedamat on raske ette kujutada. Ja need tokid on nii imelikult pandud, et justkui püüaks neid peita. Mitte kedagi nad ei lollita.
küllap vist paremat sõna pole jah kui et pleekimine.
heh, mul nüüd kangastuski silme ette mõni vana pensionär-kepikõndija, kel siuke siivutu ranits seljas à la klõšeikol :D
Arvan, et Lucca on tulnud mõisa nimest. Kunagi asus seal Lucca ehk Lukka poolmõis (Landstelle) - mõis, millel maad pärismõisa jaoks liialt vähe.
Aga millest tuletati mõisa nimi, seda küll ei tea.
^ ahaa! väärt teadmine seegi, tänud! küllap oli siis poolmõisa omanikuks mõni koduigatsev itaalia soost pooltõusik (:
"Valguse mõjul võib kaitsmata puidu värvus ja pinnastruktuur muutuda. Valgus ja ultraviolettkiirgus mõjustavad puidu pinda ja kutsuvad esile nn fotokeemilise lagunemisprotsessi. Tagajärjeks on värvimuutus, kusjuures tumedamad puiduliigid muutuvad heledamaks ja heledad tumenevad."
Teine hea sõna on foto-oksüdatsioon ning põhjamaade kuused/männid on selle suhtes ühed tundlikumad. Puidus olev ligniin laguneb ning värvus muutub.
respekt viimase kommentaari eest :)
huvitav teada.
cd
täiendatud! vt kindlasti kodusaate videolõiku ja lisatud fotosid.
lisasin postitusele indrek allmanni kommentaarid!
AKA fotodegradatsioon:)
Räägib küll hästi jah ja ilmselt on ka väga mõnus seal elada, aga ega see asi nüüd esteetiline vaadata ei ole küll. Aga nagu kolleeg/arhitekt ütles - harjud ära.
Postita kommentaar