summary: this little house might seem a bit quirky at first sight, but in fact it's become one of my favorites by 3+1 architects. the one-storey building is nicknamed 'in forest', however, the context has changed greatly in the last 10 years and now the building sits in an almost typical suburban surrounding with little hints of its past greenery. the building was completed in 2001.
here's what the architects have said about the project: "the winding spatial structure of the house as well as its hyperbolic surfaces follow and enhance the surrounding landscape. the house consists of three zones – private children’s and parents’ rooms; half-public in-between rooms; and kitchen, living-room and other public rooms. the dynamism of the house can be read in many ways – its outer form is corresponded by the inner moving routes in its central axis as well as between public and private spaces." see elevations and sections here.
authors of the project are markus kaasik, andres ojari, ilmar valdur, indrek tiigi, kalle komissarov & merje müürisepp. for more projects by 3+1 architects, see here.
here's what the architects have said about the project: "the winding spatial structure of the house as well as its hyperbolic surfaces follow and enhance the surrounding landscape. the house consists of three zones – private children’s and parents’ rooms; half-public in-between rooms; and kitchen, living-room and other public rooms. the dynamism of the house can be read in many ways – its outer form is corresponded by the inner moving routes in its central axis as well as between public and private spaces." see elevations and sections here.
authors of the project are markus kaasik, andres ojari, ilmar valdur, indrek tiigi, kalle komissarov & merje müürisepp. for more projects by 3+1 architects, see here.
-
järgnev maja on minu jaoks üks sümpaatsemaid kakumäe poolsaarel ja ühtlasi mu lemmikuid 3+1 arhitektidelt. tegemist on 2001 valminud väikese ühekorruselise eramuga loigu tänaval. siinne piirkond oli veel 10 aastat tagasi küllaltki väheasustatud, mistõttu kerkis maja põhimõtteliselt metsa, millest ka tema koodnimetus "in forest". et ümberkaudsed krundid on tänaseks suures osas lagedaks aetud ja täidetud suht suvaliste kodudega, võiks teda püüda siiski ette kujutada algses metsalises kontekstis - mida siin mingil määral ka säilinud on - millesse ta loodi.
foto: jksee maja mõjubki kui mingi metsamaja, ta mõjub suvilana romantilises suvilarajoonis või külalistemajana kuskil soome arhipelaagis. see on tundlik maja, mis - mulle näib - räägib ühest küljest tellija suurest usaldusest arhitektide vastu, teisest küljest tellija down to earth suhtumisest oma majas elamisse. ma ei tea, kuid kujutan ette, et see oli üks hea tellija.
foto: jkprojekti autorid on markus kaasik, andres ojari, ilmar valdur + indrek tiigi, kalle komissarov ja merje müürisepp.
ise kirjeldavad nad maja nii: dünaamilise vormiga elamu väljavenitatud ruumistruktuur ning hüperboolne katusekuju jälgivad nii olemasolevat maastikku kui sisemisi liikumisteid. sisuliselt on tegu kahe kõverplaadi vahele tekitatud sisemaastikuga. keskse telje ümber on grupeeritud magamistubadest moodustuv privaattsoon, poolavalikud vaheruumid ning köögi ja elutoaga avalik ruum.
ise kirjeldavad nad maja nii: dünaamilise vormiga elamu väljavenitatud ruumistruktuur ning hüperboolne katusekuju jälgivad nii olemasolevat maastikku kui sisemisi liikumisteid. sisuliselt on tegu kahe kõverplaadi vahele tekitatud sisemaastikuga. keskse telje ümber on grupeeritud magamistubadest moodustuv privaattsoon, poolavalikud vaheruumid ning köögi ja elutoaga avalik ruum.
plaan: maja 2002-3vaatamata maja näilisele väiksusele on siin tegelikult kõik vajaminev täiesti olemas, point on lihtsalt selles, et kogu ruum on lahendatud äärmiselt kompaktselt. mingit mõttetut-kasutut ruumi siin ei leidu. lisaks kolmele magamistoale ja elutoale on koha leidnud ka tööruum vmt, tähele tasuks panna ka mõnusalt lahendatud kööki, hästi kihvt tundub ka pisike kiilukujulise plaaniga (tänavale vaatav) duširuum.
lõige: eal 80 kataloognüüd teen julma autoriõiguste rikkumist. interjöörifotode autor on arne maasik, pärit on need maja 2002-3 numbrist. vähemalt esimese foto siin äratoomine on mingil määral õigustatud, kuna majas oli see kogemata peegelpildis. paremal elutuba, vasakul lastetubadega külgnev koridor.
skänn: maja 2002-3tähele võiks panna muidu puitkonstruktsioonis maja betoonpõrandat, mis järgib krundi langust. ma kahjuks ei tea milline see maja sisseseatuna välja näeb, nii et fantaseerigem.
skänn: maja 2002-3hästi sümpaatselt mõjub varieeruvas toonis püstlaudis. kahju on vaid sellest, et aknad pole lõigatud trapetsite kujulistesse raamidesse - see on koht, kuhu võinuks rohkem investeerida, sest sellisena näevad aknad päris halvad välja, mõjudes halvavalt ka tervikule.
foto: jkhüperboolne katus, mida eelmisel fotol hästi näha, lõpeb ühel pool kitsa terrassi varikatusena, teisel aga varjualusena autole.
foto: jkmõned lisafotod on veel arhitektide kodukal, vaata.
some extra photos on the architects' homepage: see here.
4 kommentaari:
Mina ei tahaks sellises majas elada. Liiga tuim, samas veiderdav. Miks kasutada katuseks tükikest hüperboolist? On see funktsionaalsem, lihtsam ehitada, annab mingi mõju? Tundub lihtsalt matemaatilise ärplemisena, igapäevaelu ründava sürreaalsusena. Samas oli see siis popp. Berkel oleks kindlasti vaimustuses. Koolhaas ka. Kuid teatud asjad ei sobi igapäevaellu (mõne teise hoone võib kummastusefektile rajada). Ent võibolla sai tellija vajadus rahuldatud. Sel juhul NICE.
(Interjöör mõjub küll esteetiliselt väga veenvalt.Selline napp, lihvitud askeetlikkus)
esiteks, tänud hea kommentaari eest.
teiseks... ma ise ei ütleks, et see maja nii väga veiderdav on. kuigi tõsi, see hüperboolne katus tekitab küsimusi. aga kui vaadata katust plaaniga otseselt seotuna, siis näib, nagu oleks tahetud kõrget ja avaralt mõjuvat elutuba (koos külgneva ruumi + mõnevõrra ka magamistoaga on see ainuke koht majas, kus katus tõuseb, lisaks on elutoa põrand muu majaga võrreldes madalamal), mujal majas pole aga kõrgust oluliseks peetud. ja et kõrguste erinevus sujuvalt kulgeks - nagu ka maastik, millel maja istub - on see lahendatud hüperbooli kasutades. minu arust loogiline, kui see enam või vähem nii on mõeldud. seeeest auto varjualuse tõusev ots pole vist nii väga sisuliselt õigustatud - pigem tundub see siukse sujuva tunnetusliku lõpetusena.
oleks tore veel arvamusi kuulda.
Kui sa ütled, et "sujuva tunnetusliku lõpetusena", siis ehk on asi selles, et ma pole maja oma silmaga näinud (pildid jätavad naljaka mulje). (+veiderdavad aknad ja elutoa põrand (ei usu, et selle valamine lihtne oli).) Ruumid tunduvad hämarad (idee: rohkem aknaid, katuseaknaid metsapuude all).
Samas see nii ammune töö, noored arhitektid, saan aru, et uudishimu suur. Endal ka.
nagu ma ingliskeelses sissejuhatuses ütlesin, "this house might seem a bit quirky at first sight".
aga võttes arvesse algset konteksti, millesse maja loodi - välja ehitamata metsatukka - siis ma millegipärast ei usu, et tellijal oli soov valgusse uppuva maja järele... (puud varjavad praegugi igasuguse otsese päikesevalguse...)
aga jah, siuke pretensioonitult keeruline maja tundub.
aga ma soovitan seda vaatama minna. vb teevadki fotod talle ülekohut? või kui see ei veena, siis samas üle tee asub vaiksoo äsja valminud hiigelvilla ja lähistel on mitu haiget jakobišvilit ka :P
Postita kommentaar