028: linnaloomad!

mu tuhandete-tuhandete-tuhandete fotode seas ringi tuhnides hakkasin märkama, et olen millegipärast päris palju pildistanud arhitektuuri jms hulgas igasugu loomi-linde-mutukaid. ilma mingi ratsionaalsena tunduva põhjuseta. ja mis ma neid ikka niisama hoian, laon siis paremad palad lagedale.

nii et letsgosmokes ja nummimeeter lakke.


...


1. pingviin pärnu mnt-l tallinnas.



2. ja teine ka, natuke pontsakam eksemplar.



3. tartus raadi kalmistul.



4. lasnamäel.



5. tammelinnas...



6. helsinkis.



7. helsinkis ikka.



8. kalamajas. kohalike bomššide parim sõps.



9. tüüp tundis tagasihoidlikku huvi mu baiki vastu.



10. ükspäev pandi kooli ette kivi ja öeldi, et see on skulptuur. ok siis. endisel vaestepatuste tänaval tallinnas.



11. selles pargis noh, mille nimi praegu ei meenu. kalevi spaa park vist? ok, kanuti aias tegelt...



12. kuning-sisalik stockholmis arhitektuurimuuseumis.



13. nukrutsevad tuvid lasnamäe vi ja vii liitmikrorajoonis.



14. kopli liinidel.



15. endiselt seal.



16. kompositsioon luige ja rehvidega. koplis.



17. koplis.



18. koplis...



19. koplis, liinidel.



20. koplis.



21. mõisavahes elades oli see mu koduloom. siinkohal terviseid emmile ja eele, samuti aale ja ellile.



22. mingi tüüp hängib viru kultuurikeskusel.



23. bomššid mere pst-l.



24. admiraliteedis.



25. olen helde.



26. ühikas elades vaatasin kõigele ülalt alla. päikseke ülejõe pargis.



27. veel ühikaelu. kui väljas oli palav ja pime ja meil aken lahti ja tuled põlesid, kattusid seinad putukakihiga. äge oli. mitte eriti.



28. moskiito!



29. ausalt ma pole sellest kurvemat kutsi ever näind. maakri tänaval lollinnas.



30. pelgulinnas. vaata neid silmi.



31. autš, kohati lööb mus mingi hipi välja. pelgulinnas.



32. siin on küll üks loom, ja seda kogemata. pelgulinnas.



33. raadi kalmistul tartus. oeh.



34. dinosaurused ühikas.



35. hedda koer poseerib. uues maailmas.



36. :D



37. ksss kuskil tartu agulis.



38. op!op!



39. ostalgia.



40. kivist ökul riigas.



41. tülis lõvid ka.



42. aga jah, eetikat võiks mus rohkem olla... mitte küll otse teemasse, kuid lahe pilt ikkagi.

027: kauplus koplis

summary: a flower store in northern tallinn from 1987 by the architect haldo oravas, as if mimicing in small scale the architecture of the 1960's khrushchovka-type (more specifically, the 1-317) apartment building that it is attached to, with its low gable roof and grey silicate brick facades.

-

lappasin oma aastate jooksul tekkinud fotokollektsiooni ja leidsin siit täiesti hullult ägedaid objekte, kohati mäletamatagi, et ma neid pildistanud olen. näiteks -

- hruštšovka külge ehitatud kauplusehoone kopli tänaval. algselt oli see muide lillepood, nüüd siis enam mitte. maja ehitas kolhoos "rahva võit", arhitektiks haldo oravas [s 1960, nüüd viimsi vallavanem]. projekt pärineb aastast 1986, ehitis valmis 1987. tsiteerin kogumikust "arhitektuurikroonika '87":

"linnaehituslikust situatsioonist inspireeritud ekspressionistliku lahendusega hoone, mis mõjub oma keskkonnas ebatavaliselt. kopli linnaosa sotsiaalne ja arhitektuuriline ilme on kirev ja eklektiline. siin kohtuvad erinevad ajastud ja stiilid, väga segipaisatud olustik, hallid kiviseinad, tüüpmajad, vanamoelised müügikioskid ning kalinini tänav [nüüd kopli - jk] kui peatee kesklinna läbi paljude tööliskvartalite. väike silikaattellistest suurte vitriinakendega hoone on plokeeritud 4-korruselise elamuga. moevõttena kasutatud erineva kujuga aknad, mis on paigutatud nii viltu kui ka diagonaalis, mõjuvad väga rahutult. müügisaali jaotab kahte ossa ruumi lõikav punane müügilett. ekspositsioon on nii letitagustes riiulites kui ka saali nurgas väikese kolmnurkse basseini ümber. hoones on kaks laoruumi ja personali ruumid. hoonet hinnati arhitektuuritriennaalil vilniuses 1988. aastal nsvl arhitektide liidu diplomiga."

foto: jk


võrreldes 20 aastat vana fotoga on siin väliselt muutunud vähe, maja on saanud vaid uue ukse, kaldtee ning trellid akende taha. paraku pole ma sees käind [mhh] nii et ma ei tea, mis seisus interjöör on. küllap on see täesti kaotsi läinud. küll kunagi uurin järele.

mis aga fotol hästi välja ei joonistu, on hoone sulandumine antud konteksti. kuna hruštšovka, mille külge poeke ehitatud, on samamoodi hallidest silikaattellistest ning madala kaldega katusega, mõjub see elamu loogilise jätkuna. kirjutab mart kalm ajakirja maja 1996-1 numbris rekonstrueerimisi ja juurdeehitusi käsitlevas artiklis:

"sulanduv-simuleeriv lähenemine tõsteti kilbile 1980. aastate alguse postmodernismi laines, mis varasemale kontrasteerudes tähendas sammu edasi. printsiibi rakendamise totaalsusest kõneleb seik, et väärtustati ka lähimineviku arhitektuuri, mida siiani oli ikka põlatud. nii tuleneb haldo oravase kopli lillepoe postmodernistlik vormimäng hruštšovka arhitektuurist, mis seega saab väärtustatud."

1991. aasta 3. mai sirbis on nähtud ehitis aga esile tõstetud kui üks nõuka-aja halvimaid näiteid siinsest arhitektuurist. leonid volkov ütleb lühidalt, et tegemist on vigurdamisega!, krista kodres aga, et see on "hoone karikatuur, ülekuhjatud, viltuste akendega. sümmeetria ja asümmeetria vastandus ebaõnnestunud ega küüni ka soovitud absurdini."

026: korterelamu supilinnas

summary: an unpretentious new addition to the bohemian supilinn borough in tartu. designed by kaido kepp, this 6-apartment building smoothly blends in with its neighboring houses, most of which date back almost a hundred years.

-

hiljuti valmis tartus supilinnas korterelamu, millega peaksid vist enam-vähem rahule jääma ka kõige paadunumad sealse boheemlasliku agulimiljöö fännid. kui nt selleri tänava herilasemajad ja kvartal kroonuaia / lepiku nurgal põhjustasid oma pretensioonika välisviimistlusega supilinna seltsi jms tegelaste seas hullu pahameeletormi ja mõistmatust, siis siinse maja puhul on arhitekt pigem lähtunud kamuflaaži-, kui kontrastsuse printsiibist, tulemuseks küll vaieldamatult kaasaegse ilmega, kuid ajaloolisse ja pooleldi väljakujunend miljöösse suurepäraselt sulanduv maja. ohoh, päris pikk lause tuli.

niisiis. kuue korteriga elamu asub oa tänaval peaaegu et emajõe ääres, naabriteks enamasti tüüpish puidust agulimajad, kuid ka suuremaid hooneid vist kolmekümnendaist ning paar totakat uuemat maja. hoone projekti autoriks on arhitektuuriklubi arhitekt kaido kepp [ttk 1996].

foto: ma


ma ise hoovi tungima ei hakanud, nii et kui soovid näha, miuke näeb ta tagant välja, pead siia klikkima. a hoiatan, eriti kaunis vaatepilt see paraku pole...

foto: ma


mu silmis peitub muide supilinna suurim väärtus just tema asfalteerimata tänavais. loodetavasti see jääbki nii, sest et tõelises agulis patseerides peaksidki ju ketsid natsa sopaseks saama.

foto: ma


...


ja siis üks rändom mõte ka. et kui supilinnas on tänavad nagu herne, oa, selleri, kartuli, marja ja kauna, mis on ju noh suht teemasse, siis kust küll tuleb järsku sisse... meloni-nimeline tänav? ma olen kindel, et selle taga on mingi lahe legend, nii et kui siia satub mõni teadjam tüüp, siis võiks teadmist täitsa jagada. jep.