summary: a flower store in northern tallinn from 1987 by the architect haldo oravas, as if mimicing in small scale the architecture of the 1960's khrushchovka-type (more specifically, the 1-317) apartment building that it is attached to, with its low gable roof and grey silicate brick facades.
-
lappasin oma aastate jooksul tekkinud fotokollektsiooni ja leidsin siit täiesti hullult ägedaid objekte, kohati mäletamatagi, et ma neid pildistanud olen. näiteks -
- hruštšovka külge ehitatud kauplusehoone kopli tänaval. algselt oli see muide lillepood, nüüd siis enam mitte. maja ehitas kolhoos "rahva võit", arhitektiks haldo oravas [s 1960, nüüd viimsi vallavanem]. projekt pärineb aastast 1986, ehitis valmis 1987. tsiteerin kogumikust "arhitektuurikroonika '87":
"linnaehituslikust situatsioonist inspireeritud ekspressionistliku lahendusega hoone, mis mõjub oma keskkonnas ebatavaliselt. kopli linnaosa sotsiaalne ja arhitektuuriline ilme on kirev ja eklektiline. siin kohtuvad erinevad ajastud ja stiilid, väga segipaisatud olustik, hallid kiviseinad, tüüpmajad, vanamoelised müügikioskid ning kalinini tänav [nüüd kopli - jk] kui peatee kesklinna läbi paljude tööliskvartalite. väike silikaattellistest suurte vitriinakendega hoone on plokeeritud 4-korruselise elamuga. moevõttena kasutatud erineva kujuga aknad, mis on paigutatud nii viltu kui ka diagonaalis, mõjuvad väga rahutult. müügisaali jaotab kahte ossa ruumi lõikav punane müügilett. ekspositsioon on nii letitagustes riiulites kui ka saali nurgas väikese kolmnurkse basseini ümber. hoones on kaks laoruumi ja personali ruumid. hoonet hinnati arhitektuuritriennaalil vilniuses 1988. aastal nsvl arhitektide liidu diplomiga."
-
lappasin oma aastate jooksul tekkinud fotokollektsiooni ja leidsin siit täiesti hullult ägedaid objekte, kohati mäletamatagi, et ma neid pildistanud olen. näiteks -
- hruštšovka külge ehitatud kauplusehoone kopli tänaval. algselt oli see muide lillepood, nüüd siis enam mitte. maja ehitas kolhoos "rahva võit", arhitektiks haldo oravas [s 1960, nüüd viimsi vallavanem]. projekt pärineb aastast 1986, ehitis valmis 1987. tsiteerin kogumikust "arhitektuurikroonika '87":
"linnaehituslikust situatsioonist inspireeritud ekspressionistliku lahendusega hoone, mis mõjub oma keskkonnas ebatavaliselt. kopli linnaosa sotsiaalne ja arhitektuuriline ilme on kirev ja eklektiline. siin kohtuvad erinevad ajastud ja stiilid, väga segipaisatud olustik, hallid kiviseinad, tüüpmajad, vanamoelised müügikioskid ning kalinini tänav [nüüd kopli - jk] kui peatee kesklinna läbi paljude tööliskvartalite. väike silikaattellistest suurte vitriinakendega hoone on plokeeritud 4-korruselise elamuga. moevõttena kasutatud erineva kujuga aknad, mis on paigutatud nii viltu kui ka diagonaalis, mõjuvad väga rahutult. müügisaali jaotab kahte ossa ruumi lõikav punane müügilett. ekspositsioon on nii letitagustes riiulites kui ka saali nurgas väikese kolmnurkse basseini ümber. hoones on kaks laoruumi ja personali ruumid. hoonet hinnati arhitektuuritriennaalil vilniuses 1988. aastal nsvl arhitektide liidu diplomiga."
foto: jkvõrreldes 20 aastat vana fotoga on siin väliselt muutunud vähe, maja on saanud vaid uue ukse, kaldtee ning trellid akende taha. paraku pole ma sees käind [mhh] nii et ma ei tea, mis seisus interjöör on. küllap on see täesti kaotsi läinud. küll kunagi uurin järele.
mis aga fotol hästi välja ei joonistu, on hoone sulandumine antud konteksti. kuna hruštšovka, mille külge poeke ehitatud, on samamoodi hallidest silikaattellistest ning madala kaldega katusega, mõjub see elamu loogilise jätkuna. kirjutab mart kalm ajakirja maja 1996-1 numbris rekonstrueerimisi ja juurdeehitusi käsitlevas artiklis:
"sulanduv-simuleeriv lähenemine tõsteti kilbile 1980. aastate alguse postmodernismi laines, mis varasemale kontrasteerudes tähendas sammu edasi. printsiibi rakendamise totaalsusest kõneleb seik, et väärtustati ka lähimineviku arhitektuuri, mida siiani oli ikka põlatud. nii tuleneb haldo oravase kopli lillepoe postmodernistlik vormimäng hruštšovka arhitektuurist, mis seega saab väärtustatud."
1991. aasta 3. mai sirbis on nähtud ehitis aga esile tõstetud kui üks nõuka-aja halvimaid näiteid siinsest arhitektuurist. leonid volkov ütleb lühidalt, et tegemist on vigurdamisega!, krista kodres aga, et see on "hoone karikatuur, ülekuhjatud, viltuste akendega. sümmeetria ja asümmeetria vastandus ebaõnnestunud ega küüni ka soovitud absurdini."
mis aga fotol hästi välja ei joonistu, on hoone sulandumine antud konteksti. kuna hruštšovka, mille külge poeke ehitatud, on samamoodi hallidest silikaattellistest ning madala kaldega katusega, mõjub see elamu loogilise jätkuna. kirjutab mart kalm ajakirja maja 1996-1 numbris rekonstrueerimisi ja juurdeehitusi käsitlevas artiklis:
"sulanduv-simuleeriv lähenemine tõsteti kilbile 1980. aastate alguse postmodernismi laines, mis varasemale kontrasteerudes tähendas sammu edasi. printsiibi rakendamise totaalsusest kõneleb seik, et väärtustati ka lähimineviku arhitektuuri, mida siiani oli ikka põlatud. nii tuleneb haldo oravase kopli lillepoe postmodernistlik vormimäng hruštšovka arhitektuurist, mis seega saab väärtustatud."
1991. aasta 3. mai sirbis on nähtud ehitis aga esile tõstetud kui üks nõuka-aja halvimaid näiteid siinsest arhitektuurist. leonid volkov ütleb lühidalt, et tegemist on vigurdamisega!, krista kodres aga, et see on "hoone karikatuur, ülekuhjatud, viltuste akendega. sümmeetria ja asümmeetria vastandus ebaõnnestunud ega küüni ka soovitud absurdini."
6 kommentaari:
Poolik justkui. Hullumeelsus on saavutatud ainult ühel tasapinnal, aga võiks kindlalt kolmemõõtmelisusse murda (jääb algaja proovi mulje). (Viltune aken ülal on vist 10% (katuse)kalde saavutamiseks (funktsionaalsus! hea!)). Tellise asemel tahaks ka eristuvat materjali, kuigi muidugi oli see üks odavaim. Peab paika, et kvaliteetarhitektuur on kallis arhitektuur(?) (ütles seda vist Johnson?). Nüüd ma ei teagi, mis on postmodernismi kui stiili ja dekonstruktivismi vahe :P Hübriid.
Palju küsimusi, arhitekt saavutas eesmärgi.
Nukra (küsiva) peni ilme.
Ps: (mõistatava, mitte küsiva)
heh, tõesti, maja jätabki siukse kahemõõtmelise dekonstruktivismi mulje. a eks postmodernism ongi ju fassaadiarhitektuur, nii et antud juhul siuke tasapinnalisus omal kohal. a raske oleks siin midagi uhkemat ette kujutada, tegemist ju ikkagi lihtsa lillepoega... (uhkemat lillepoodi tean vaid künnapu oma, kuid seal ju tegemist siiski hulga nõudlikuma miljööga, maneeži tn lillepoe jätaks siinkohal meelega kõrvale kui hoopis teise mentaliteediga teosega). isegi silikaattellis materjalina on mu arust eriti põhjendatud just kuna ta hruštšovka küljes asub.
tsitaat on mulle tundmatu paraku, nii et ei tea kinnitada...
a kuule. kas viitsid natsa lähemalt selgitada seda ülemise akna ja katuse kalde seost. mai saa aru üldse, mida sa enne mõtlesid...
ja tänud hea kommi eest ka (:
Aa... selle aknaga hakkasin mõtlema, et kuna lamekatuse veeäravoolu korraldamine on tülikas, siis tuli arhitektil mõte keerata kogu maht väikese nurga alla, et vajalikku kaldkatuse kallet saada. (Kui nüüd mõtlema hakata, siis ma ei mäleta, oli see minimaalne soovituslik kalle 10 protsenti või kraadi.) Nojah, loll idee.
Aga tõestab jälle seda võibolla kulunud väljendit, et arh-s on kõik võimalik. (Funktsionaalne dekonstruktivism?)
Tagantjärele otsides ei leidnud ka, et Johnson seda oleks öelnud (et hea arh. on alati kallis arh.). Äkki ta siis lihtsalt rääkis sellest.
A jah, ma jään ikka selle juurde, et silikaadi asemel võiks muu olla. Nt punane krohvi kate vm, aga mida ma ka tean. (Mõtlen, et tellise kui olemuselt algühiku omakordne poolitamine võrdub selle idee räige vägistamisega (mu parim mõte täna)) (Ning traditsioonilise akna lõikumisega on sama: sa teed tast justkui invaliidi või vääraka)
Tere!
Väga lahe maja :D
see oleks nagu mingist koomiksist.
hr Oravas on praeguseks Viimsi vallavanem. huvitav on see, et projekteerides oli ta juba kolm aastat ERKI lõpetanud... Sellist väliselt nalja-arhitektuuri on muidugi kerge tobedaks pidada. aga ju ta selle preemia ikka oma välimuse eest sai.
katusekallete asjus (muuseas ma ei tea kas Oravase ehitise puhul see ikka oli teema)- Lutheri vabriku põhihoone katus on okkaline just seepärast, et katusekalle on väga madal ja arkitehtorid alguses ei osanud, õigemini tellija survel (lund raske koristada + lume raskus) vist ei tahtnud teha selliseid katuseaknaid, mis oleks normaalse väljanägemisega olnud. aga tööstushoonel võibolla mõjuvadki lõbusalt. siit on natuke näha, ei viitsinud paremat fotot otsida: http://fotokala.ee/fullscreen.php?pilt=21444
ps. kvartali tagumistel hoonetel on "okkad" oluliselt vähem silmatorkavad.
http://public.fotki.com/unificationist/kohad/eesti/sirbi.html
Postita kommentaar