linnad ja märgid

040: uue raekoja konkursil osalejad, vol.2

5. märtsil 2009 avaldati tallinna uue raekoja konkursil teise vooru pääsend tööde märgusõnad. need on:

meri park
kair
ta tuli merest
kilu (22)
zebra
tripstrapstrull
rahva hääl
the public village
koda

jätkan raekoja konkursil osalevate välisbüroode lühitutvustamist, vol.1 on siin.

...

1997 asutatud arhitektuuribüroo lahdelma & mahlamäki on hetkel kõige kõvem kooslus soome arhitektuurimaastikul. 20 töötajaga büroo vedajateks on rainer mahlamäki [s. 1956] ja ilmari lahdelma [s. 1959]. alljärgnevalt mõned nende edukad projektid lähimast minevikust.

vellamo meremuuseum kotkas, valmis 2008.

foto: net

poola juutide ajaloomuuseum varssavis. konkursi võidutöö, 2005.

render: net

foto: net

espoo haigla konkursil teise koha pälvinud töö, 2008.

render: safa.fi

soome saatkonnahoone tokyos. konkursi võiduprojekt, 2009.

render: ark-l-m.fi

espoo kesklinna hoonestuse ideekonkursi võidutöö "tango", 2007.

render: net

joensuu põhikool, valmis 2007.

foto: mimoa.eu

...

kui peaksin kellegagi kihla vedama raekoja konkursi võitja osas, siis - kui tahes siiralt ma ka ei sooviks, et selleks oleks bjarke ja kompanii või mõni mu lemmik eesti noorarhitektide büroo - panustaksin tegelt vähimagi kahtluseta ülimalt prestiižsele austria-šveitsi büroole baumschlager & eberle.

carlo baumschlager [s. 1956] ja dietmar eberle [s. 1952] panid oma büroo püsti juba aastal 1985. liialdamata võib vist väita, et teatud ringkondades on b & e saavutand teatava kultusbüroo staatuse. nende filosoofia / poliitika näeb ette hoonete n-ö väljast sisse projekteerimist, st et projekti sündimisel mängivad olulisimat rolli konkreetse asukoha klimaatilised eripärad ja ümbritsev keskkond. välisilmelt on b & e hooned küllaltki vaoshoitud ja lihtsad, seeeest elegantsed ning väärikad. nende projekte iseloomustab tihti energiasäästlikkus, mistõttu ökomajana planeeritud tallinna raekoja konkursil on b & e käes kõvad trumbid tohutu kogemustepagasi näol. lisaks energiasäästlike ja n-ö kohatundlike projektide kõrval on b & e tuntud ka oma keskklassile mõeldud rohkete elamukvartalitega paljudes riikides, millega nad on end kindlalt arhitektuuriajalukku jäädvustand [vt nt kenneth framptoni "modern architecture: a critical history" - b & e on seal esindatud lausa kolme projektiga!].

baumschlager & eberle peaks siinseile arhitektuurisõpradele küllaltki tuntud tegelane olema, kuna eesti ja tallinnaga on nad seotud juba varasemast ajast. nimelt panid nad 2008 veebruaris kinni kahe admiraliteedi kvartalisse planeeritud hoone konkursi. ärilehes ilmund intervjuud eberlega loe siit, kavandatud hoonete kohta pisut infot paari väikese renderiga on siin.

et on ülimalt raske leida normaalseid fotosid b & e rohketest hoonetest, siis alljärgnevalt vaid väike ja juhuslik valik objektidest, millest ma kunagi kuskilt suvaliselt enam-vähem talutavaid pilte olen leidnud. aga saamaks nende portfooliost õiglasemat muljet, soovitan siiski büroo kodukat külastada.

aschlenguti residentsid st gallenis šveitsis, valmisid 2002.

foto: net

it-keskus dornbirnis austrias, valmis 2002.

foto: net

mingi kõrghoone projekt münchenisse, konkursi teine koht.

render: net

popmoma elamukompleks pekingis, valmis 2007. sellest otse üle tee asub steven holli projekteeritud kuulus linked hybrid.

foto: net

ülikooli ühiselamu viinis, valmis 2005.

foto: mimoa.eu

hotel cube kuskil šveitsis...

foto: net

nordwesthaus - klubi- ja paadimaja fussachis austrias, valmis 2008. sellest lähemalt dezeenis.

foto: dezeen

039: metsakalmistu kabel kloostrimetsas

üks edukamaid eesti esimese vabariigi aegseid arhitekte oli riias ja darmstadtis kõrghariduse omandand herbert johanson [1884-1964]. kuulsuse tõi talle kahasse kolleeg eugen habermanniga projekteeritud ekspressionistlik-traditsionalistlik riigikoguhoone toompeal [1920-1922], mida kahtluseta võib pidada üheks eesti arhitektuuriajaloo tippteoseks. aastail 1924-1944 töötas johanson tallinna arhitektuurijaoskonna juhatajana, projekteerides linna poolt ehitatavaid hooneid, kuid võttes samal ajal vastu ka eratellimusi.

johansoni projektide hulgas on palju mainimisväärset nii väike- kui korterelamute, kooli- kui ühiskondlike hoonete seas. jõudumööda saab osa sellest ka siin plogis väga lühidalt ja pildirohkelt esitletud.

nüüd aga konkreetsemalt teemasse.

see siin on johansoni projekteeritud kabel tallinnas metsakalmistul, valminud 1936. hoone taandub suures osas sümmeetriale ning geomeetriale. selle põhimahuks on püramiidse katusega kaetud kuup, katuse harjale on aga paigutatud kera.

foto: jk

kaunis peauks on raamistatud kuidagi jahedalt ja karmilt mõjuva kandilise portaaliga.

foto: jk

historitsistlikult mõjuv kellatornike vastandub kabeli n-ö puhastele vormidele. algselt oli selle tipus ka rist, küllap see eemaldati nõuka-ajal.

foto: jk

eeskoja ümaraken.

foto: jk

eriti arhailiselt mõjub see hoone just siinsel fotol. esiteks muidugi torni tõttu, kuid arhailisust sugereerib ka romaani stiilis ümarkaarakna kahekordne paeraamistus, mis kabeli ilmet hulga raskepärasemaks muudab.

foto: jk

pisut sümbolismi: algus ja lõpp ehk alfa ja oomega on kreeka tähestiku esimene ja viimane täht.

foto: jk

kabeli saali valgustavad kaks suurt ümmargust akent kummaski küljeseinas. ei tea, kuivõrd kohane on siin tuua paralleel nn valges funktsionalismis armastatud elemendi, illuminaatoraknaga... heh, ma parem seda paralleeli siiski ei too.

foto: jk

kui kabeli peafassaadis ilmneb vähe, kui üldse, ajastule omast moodsat arhitektuurikeelt, siis hoopis teine lugu on hoone tagumise küljega.

foto: jk

välimuselt küllaltki arhetüüpset sakraalarhitektuuri esindava kabeli "apsiidiks" on funktsionalismi ühe lemmikvõttena kasutatud klaasist ärkel. lisaks esifassaadi kaunistavale tornikesele lõhub kabeli geomeetrilistest vormidest koosnevat üldilmet ärkli poolik seenekübar-katus. ja huvitav, kas see kaevu kraan on ka kolmekümnendaist?

foto: jk

siin veel üks arhailise ilmega detail. küljeuks nimelt.

foto: jk

kui ma kabelit pildistamas käisin, siis mind täiega häiris, et selle ette teljele oli istutatud / jäetud vaid too ükik puu, mis näis justkui mingit kompositsiooni rikkuvat. nüüd aga... vaadates fotot... olen ma just siukse vaatega kuidagi eriliselt rahul. suht napakas.

foto: jk

ja ajalooline foto ka.

.. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. ..

seoses johansoni ja tema kolmekümnendatel projekteeritud paekivist hoonetega on üpris juurdunud väljend paefunktsionalism. professor mart kalm on oma "eesti 20. sajandi arhitektuuris" pühendanud teemale terve peatüki, kus ta peab nimetatud ilmingut eesti arhitektuuriajaloos üheks omapärasemaks. tõsi, kalm näeb johansoni paefunktsionalismis ka vernakulaarset aspekti ning tunnistab, et kohati on seda "stiili" esindavate hoonete puhul "raske kasutada funktsionalismi mõistet selle otseses tähenduses", nimetades seda ka funktsionalismi "edasiarenduseks" (kusjuures "edasi-" kõlab siin eriti paradoksaalselt kui tutvuda allpool toodud arvamusavaldustega). seda enam tekib küsimus: miks siis üldse kõne all olevat ilmingut järjekindlalt paefunktsionalismina esitleda? pole mõtet eitada, et stilistiliselt esinevad johansoni paest majadel paljud funktsionalistlikule arhitektuurile omased elemendid, kuid kui hakata n-ö üldpilti lahkama, jäävad siin traditsioonilisest funktsionalismist järele vaid pealiskaudsed pudemed.

õnneks pole ma ainuke, kellel on selle mõistega häirekellad vilkuma löönud.

näiteks karin-hallas murula seab kahtluse alla johansoni paearhitektuuri seose funktsionalismiga: "kunstiteaduslikke uurimusi" 11. numbris, samuti näituse kataloogis "funktsionalism eestis" näeb ta selle ühe mõjutajana meie "1930. aastate teise poole poliitiliselt ambitsioonikas kontekstis" hoopis hitleri ideedest innustust saanud arhitektuuri natsi-saksamaal:

"käsitöö taaselustamine, monumentalism, sümmeetria, teise korruse püstaknad ja nende rasked raamistused on kõik funktsionalismiideedele risti vastu käivad ilmingud. kas me siis peame ikka johansoni paeehitiste puhul rääkima funktsionalismist või tuleks näha ka seoseid natsionaalsotsialistliku esindusarhitektuuriga?"

(mainitud "kunstiteaduslike uurimuste" numbris sisalduvat kh-m kirjutatud artiklit "millise arhitektuuriajaloo me saime?" soovitan tungivalt lugeda kõigil, kes peavad tegema / on teinud kalmu eksamit või kasutavad tema suurteost muudel eesmärkidel infoallikana!!)

järgnevalt avaldab johansoni paefunktsionalismi kohta arvamust mu hea sõber ja ex-kolleeg carl-dag lige:

"mäletan üht vestlust, kus prof krista kodres rääkis paefunktsionalismi kui termini puudustest. kodrese arvates, kes erinevalt prof mart kalmust rõhutas paefunktsionalismist rääkides rahvusvahelist konteksti ning võrdlust nn valge funktsionalismiga, on tegemist pigem art déco'ga. seda väidet toetavad kaks seika. esiteks see, et funktsionalism seostub ennekõike ökonoomsuse, ratsionaalsuse, uuenduslikkuse ja muude modernistlike põhimõtetega. paas kui materjal pole aga ei konstruktiivses ega esteetilises mõttes loetletud omadustele vastav.¹ teiseks, art déco suunale oli omane nii üldine sümmeetria-lembus kui stiliseeritud dekoori ja ornamentide kasutamine, millel tihti ka sümboliseeriv funktsioon. vaadates metsakalmistu kabelit ei teki kahtlust, et johanson on nii sümmeetriale (mahtude ja ruumipaigutus, uste- ja akendejaotus) kui sümbolitele olulist tähelepanu pööranud (kadunud rist, alfa ja oomega ning arhaiseeriv üldkäsitlus, mis pürib eemale moodsa arhitektuuri ajalisusest). ka paas ise, kui selle kasutamise põhjenduseks tuuakse rahvuskultuuri ja –väärtuste representeerimine, omandab materjalina sümbolväärtuse. just sellele viimasele on rõhunud prof kalm, kuid minu meelest on tema üldistava tõlgenduse puhul tegu puhtakujulise rahvuskultuurilise konstruktsiooniga, mis kunstlikult ja tagantjärele seob konkreetse arhitektuurse väljendusviisi poliitilise ideoloogiaga.² kuid ärgem laskugem siinkohal retoorika ja keelekasutuse- alasesse vaidlusesse. oluline on see, et johansoni näol on meil tegemist silmapaistvalt isikupärase arhitektiga, kes funktsionaalsuse kõrval pidas alati oluliseks ka arhitektuuri esteetilist väärtust.

minu jaoks teeb metsakalmistu kabelihoone põnevaks just see klaasist ärkel hoone tagaküljel, mis vormilt meenutab mõneti mendelsohn’i ärkleid ning mille ruumi-efekt on ehk võrreldav siren’ite otaniemi kabeli omaga – sakraalses, emotsionaalselt „pingestatud“ ruumis viibides ja avarast aknast loodust vaadates on põhjamaise inimesena kerge tajuda sidet igaviku ja inimelu kaduvuse vastastõmbes. ja ma ei saa mainimata jätta, et see eeskoja madalakaldeline katus ja üldvorm meenutab mulle midagi soome rahvusromantilisest juugendist!"

¹ olen nõus, et "ratsionaalsuse" ja "ökonoomsuse" all võib eesti kontekstis mõista ka pae kui kohaliku materjali kättesaadavust ja õppinud kiviraidurite olemasolu 1930. aastatel.

² sellega ei taha ma väita, et tollases arhitektuuris oleks (poliit-ideoloogiline) representatsiooni-iha üldse puudunud, kuid ma ei poolda ühe konkreetse arhitektuurse võtte sidumist rahvusliku, rahvusvahelise või mõne muu ideoloogilise hoiakuga.

038: megacity network!

reedel, 20. märtsil 2009 avatakse eesti arhitektuurimuuseumis suurejooneline näitus nüüdisaegsest lõuna-korea arhitektuurist. näitus pealkirjaga megacity network on esimene korea arhitektide ühisnäitus väljaspool koread. pärast esmaesitlust maini-äärses frankfurdis kolis see berliini ning näituse kolmandaks sihtmärgiks ongi just tallinn.

esindatud on 16 arhitekti, igaüks oma kahe koreas asuva objektiga. tegemist on tõeliselt demokraatliku näitusega, kus sõna saavad nii üksikarhitektid kui suurkorporatsioonid; objektid ulatuvad näitusepaviljonidest pilvelõhkujate ja linnaplaneeringuteni. ühelt poolt peegeldab näitus korea ühiskonna julgelt tulevikku vaatavat pilku, teisalt aga sealsete megalinnade vähese järelejäänud ajaloolise linnakoe üha kasvavat väärtustamist.

näituse avamistseremoonia toimub kell 1600. enne, kell 1500, algab aga sümpoosion, kuhu tulevad esinema [näitusel esindatud] kuulsad korea arhitektid yoo kerl ja kim in cheurl ning näituse kuraator, professor kim sung hong.

kohal viibivad ka [samuti näitusel esindatud] arhitektid hwang doo jin [tema on muu seas näituse kujundaja] ja cho nam ho + kaks assistenti, kellega me kõik üheskoos näituse loodetavasti õigeks ajaks püsti paneme.

nii et reedel kell 1500 ole platsis. alljärgnevalt mõned tiiserid, et tekiks isu.

arhitekt cho byoung soo - betoonist eramu, valmis 2005.

pressifoto

arhitekt cho nam ho / soltos architecture - kyowoni treeninguinstituut, valmis 2000.

pressifoto

arhitekt kim in cheurl - kolme korteriga elumaja "reflex", valmis 2005.

pressifoto

arhitekt junglim architecture - cheonggyecheoni muuseum, valmis 2005.

pressifoto

arhitekt hwang doo jin - "mumuheon", ajaloolise hanoki, korea traditsioonilise hooviga eramu rekonstruktsioon, valmis 2005. sellest varsti dekonstruktivistis pisut lähemalt.

pressifoto

näitusel osalevad lisaks ülalmainituile järgmised arhitektid:

joo dae khan / ecto architects
chung guyon
kwon moon sung / atelier17
yoo kerl / iarc architects
lee sang leem / space group
yoo suk yeon
lee chung kee
cho minsuk / mass studies
choi moongyu
yi jong ho
kim young joon / yo2 architects

näituse fantastilis-fanaatiliseks fotograafiks on kiitsakas mehike hüüdnimega tiibeti munk, pärisnimega an se kweon. urbanistlik poeesia on see, mida ta oma kaameraga kinni on püüdnud...

näitus jääb avatuks aprilli lõpuni 2009.

...

hetkel dekonstruktivistile ligi ei pääse, nimelt üritan seal mingeid korrastustöid teha, kuid nädala-paari jooksul avan selle taas ning siis on oodata päris mitme korea päritolu arhitektuuriteose lühikest tutvustust. plaanis on näidata nii näitusel eksponeeritud kui ka teisi objekte.