linnad ja märgid: 11.2008

005: areng?

oleg zemtšugov [s. 1945] on eesti arhitekt, kelle nimi seostub ennekõike lasnamäega. ta oli teiste seas üks lasnamäe generaalplaani autoreid, tema individuaalloominguks on siin näiteks (kanaliäärsed) garaažid-parklad. ja veel: zemtšugovi fantaasiamaailmast pärineb ka palju poleemikat tekitanud lasnamäe õigeusu kiriku projekt [2005] ... tänapäeval on ta aga põhja-tallinnasse suundunud, olles linnaosa arhitekt-maakorraldaja.

1970 lõpetas zemtšugov eesti nsv riikliku kunstiinstituudi [teisisõnu eka] arhitektuuriteaduskonna, kus tema diplomitöö teemaks oli f. r. kreutzwaldi nimeline nsv riiklik teaduslik raamatukogu [teisisõnu rahvusraamatukogu].

et diplomitööde valikus olid alati "aktuaalsed ja üldsust huvitavad ehitised", toimus samal aastal ka reaalne konkurss uue raamatukoguhoone projektile. zemtšugov oma tööga konkursile osalema ei läinud, küll aga tegi seda tema kursavend tõnu aru, kes pälvis üllatuslikult auväärse teise koha. tollal oli raamatukogu planeeritud tallinna tänase city alale, enam-vähem praeguse seb pangahoone kohale, kuid paraku siis konkursist kaugemale ei jõutud ning kaheksakümnendail hakati maja ehitama juba uue konkursi võidutöö põhjal ning hoopis tõnismäele.

oleg zemtšugovi diplomitöö tõsteti esile kui üks parematest ja küpsematest lahendustest. üleliidulisel diplomitööde konkurss-ülevaatusel hinnati tema projekt esimese preemia vääriliseks, kusjuures paremakski kui reaalsel raamatukoguhoone konkursil teise koha pälvinud tõnu aru projekt.

niisiis, selline nägi välja zemtšugovi töö:

foto: ehitus ja arhitektuur, 1971-2

ja artur uppis flickr'isse projekti plaanid, lõiked ja vaate, leiad need siit. materjal pärineb cd-lt "arhitektuur on kohal. rändnäitus".

...

vahepeal pole zemtšugov millegi eriti märkimisväärsega silma paistnud. üks tema väheseid asju, mida ma lisaks lasnamäele tean, on tallinna vanalinnas aia ja inseneri tn nurgal rimi vastas asuv ilge üheksakümnendaist pärinev postmodernistliku vormikeelega maja, milles kõrvuti pesitsevad apteek ja stripibaar...

zemtšugovi uus tähetund saabus aastal 2005, mil tema projekt koostöös mingite valgevenelastega pälvis lasnamäe jumalaema kiriku konkursil esimese koha... täielik nutt ja hala. siin on karin pauluse õigustatult kahtlevas toonis artikkel ning siin on galerii renderitega tulevasest hoonestusest.

algselt paari aastaga valmima pidanud kirik juulis 2008:

foto: jarmo k

kui nüüd hüpata vahepeatumiseta aastast 1970 aastasse 2005, suuresti teadmata vahepeal tehtut, võiks öelda, et zemtšugov on läbinud 35 aastaga "arengu" üpris julge mõtlemisega modernistist lihtlabaseks historitsistiks...

foto: jarmo k

lisaks veel mõned värskemad fotod. pärinevad need jaanuarist 2009. muutuseta idarindel.

foto: jarmo k

külalisesinejana minu vari, suht mingis neitsi maarja poosis haha.

foto: jarmo k

vasakul: loopealse munitsipaalelamud, paremal: kirik, keskel: praegu veel mitte midagi, kuid peagi hakkab siia kerkima kuni 36 meetri kõrgune esinduslik õppe- ja büroohoone. detailplaneeringu on tellinud eesti-ameerika äriakadeemia, koostajaks zemtšugovi büroo z-projekt.

foto: jarmo k

004: nähtamatud residentsid pirita teel

summary: two villas by emil urbel in pirita, tallinn. the first one is from late 1990's, with guest apartments, and is now used by the us embassy. the second building, standing on the neighboring site, is from early 2000's, already giving a good hint of urbel's 00's trademark style. the largely custom-built interior of the latter, designed by urbel's long-time colleague taso mähar, was destroyed by the new owner.

-

võin kihla vedada, et enamik inimesi, kes on kunagi sõitnud või sõidavad pidevalt mööda pirita teed, pole alljärgnevaid hooneid iialgi oma silmaga näinud.

tegemist on kahe üpris sarnase ilmega piraka residentsiga. need asuvad eesti näituste territooriumil: kui linna poolt tulla, siis vahetult pärast kõrghooneid ja lillepaviljoni ning vahetult enne ajaloomuuseumit, lavandil lasnamäe paeklindi jalami all. tegemist on nn neofunktsionalistlike majadega, mille välisviimistluseks pole küll kasutatud traditsioonilist valget krohvi, vaid hoopis punakaspruuni tellist. mõlema maja autoriks on emil urbel.

esimene neist pirita tee majadest valmis aastal 1998 ning see ehitati eesti näituste esindusmajana. aastal 2002 oli selle näol tegemist tallinna kõige kallima müügis oleva elamuga - tollal küsiti maja eest 20 miljonit krooni. pisike õhtulehe artiklike on siin. tsiteerin: "majas on hall ja bassein, kolm magamistuba, kolm vannituba, piljardi- ja jõusaal, raamatukogu ja salong."

tänapäeval asub siin usa saatkonna residents. turvamees, kes keelas mul maja pildistada, asub siin pildil hetkel veel vasakpoolseima ilupõõsakese taga.

foto: jk

maja on 840 ruutmeetrise üldpinnaga. siin esimene korrus. nagu näha, on maja suurt mahtu tugevasti liigendatud, nii on selle ette tekitatud mitmeid erineva iseloomuga õuesid.

plaan: eal 80 juubelinäituse kataloog "eramu"

ja teine korrus. toad reas nagu vangikongid.

plaan: eal 80 juubelinäituse kataloog "eramu"

maja kuulus eesti näituste direktorile, kes hiljem lasi samasse kõrvale ehitada enda eramu.

eelmisest veidi rahulikuma vormiga maja valmis aastal 2001, urbeli kaasautoriks siinkohal indrek erm. selles majas aimdub valem, mida urbel on hiljem oma eramajade juures korduvalt kasutanud: mahuliseks aktsendiks on paarikorruseline piklik tahukas, mille alumisel korrusel abiruumid jms, seejärel elutoa- ja köögi-söögikorrus, nende peal viimasel korrusel aga magamistoad. peamahust eendub pikk, poole madalam maht basseiniruumiga, maja ees laiub aga suur terrass.

foto: jk

lisafotosid urbeli kodukalt:

http://www.emilurbel.ee/cms/portfell/2001/residents-pirita-teel

tsiteerin liina jänese artiklist ajakirja maja 2002-3 numbris: "planeeringus on samavõrra ruumikust kui lihtsust ja selgust: kolm korrust, neist esimesel eraldi köögiga "korter", kõrge õhuruumiga hall, mida palistab galerii, bassein, majaga liituv avar terrass. tohutu terrassipind vajas liigendamist - seda ilmestab garaažitasandit ja terrassi ühendav ramp, mida mööda mahub üles sõitma kas või mootorrattaga."

foto: jk

artiklikese lõpetuseks avaldab ta muide kahtlust, kas igapäevaelu suudab üldse niivõrd suure maja ära täita. ei oskagi midagi arvata, meil nt (eksperimentaalne!) neljatoaline üürikas on alla 50 ruudu, siin on aga pinda lausa 827 ruutmeetrit...

esimene korrus / ground floor

lisaks eraldi "korterile" siin ka klindi poole vaatav jõusaalina kasutatud (või ka tulevikus kasutatav) ruum.

http://www.emilurbel.ee/cms/portfell/2001/residents-pirita-teel

teine, peakorrus / first floor

http://www.emilurbel.ee/cms/portfell/2001/residents-pirita-teel

kolmas korrus / second floor

plaan: http://www.emilurbel.ee/cms/portfell/2001/residents-pirita-teel

terrassi ilmestava rambi kohta niipalju, et juttu mootorrattast päris tõsiselt ei tasu võtta (olgugi et tellija vennal vist siiski motikas oli, millega ta põhimõtteliselt oleks võinud selle kaudu terrassile sõita). ramp asub siin põhimõtteliselt selleks, et terrass liiga tühjaks ei jääks. oli see nüüd urbeli nali või mine tea, aga vähemalt saab rambi kaudu terrassilt eesaeda ja vastupidi, ilma et peaks ümber nurga trepist minema.

hoone sisearhitektiks oli taso mähar, urbeli kauaaegne koostööpartner. miks "oli"? sest uus omanik otsustas kõik tehtu välja lõhkuda.

valmimisjärgselt:

http://www.emilurbel.ee/cms/portfell/2001/residents-pirita-teel

ja 2010 sügisel:

foto: jk

puhas töö... välja on visatud kõik, mis vähegi võimalik.

foto: jk

kuid eks igas halvas on ka head: siin kivikesel varem istunud kangro kujuke on minema tassitud.

foto: jk

aed on kavas ümber ehitada: sopp kaotatakse, nii et müür hakkab järgima krundipiiri.

foto: jk

praegu veel vist avaneb nähtud majadest vaade merele (kui just puud lehes pole), kuid eesti näituste kindel soov näib olevat täita siinsete majade esine suur tühi plats kõrghoonetega, millega need, paar lähikonna rõvedat loss-eramut ning messihooned tunduksid lõpuks omas kohas kui täielikud võõrkehad. niisiis võib arvata, et küllap millalgi lähemas tulevikus on alljärgnev avar vaade muutunud ajalooks.

foto: jk

003: kolm kosmosepoissi kloostrimetsas

summary: 3 duplex dwellings in eastern tallinn, designed by kosmos architects and completed in 2005.

-

jubedal kombel meeldib mulle avastada viimasel kümnendil kerkinud eramurajoonidest arhitektuurseid pärle. ajal / ajastul, mil suurel määral on eestis ruulinud ja küllap ruulivad edaspidigi 1) kohati hea, kuid tänaseks üldjuhul siiski kohutavalt labastatud neofunktsionalism ning 2) poola jms tüüpprojektid à la mode volmarsoft, siis teeb ikka head meelt sattuda aeg-ajalt millelegi hulga huvitavamale.

otse teletorni all põdrakanepi tupikteel on kujunenud täitsa korraliku arhitektuuriga suht kompaktne eramuansambel. üldjuhul on siin peamiseks märksõnaks neofunk, või kui mitte päris "stiilipuhas" neofunk, siis selle ehk mõneti pehmemad variatsioonid. tänava lõpus aga üllatavad kolm eriti ägeda vormiga paarismaja. eraldivõetuna näevad need välja nii:

foto: jk

pisut erinevates toonides laudisega paarismajad valmisid aastal 2005. projekteeritud on need ühes eesti esinoorarhitektide büroos kosmos. kosmose seni tuntumaks tööks võib vast pidada rotermanni kvartalis esimese etapina valminud kaubamaja ja elumaju, käidavamatest kohtadest on nende projekteeritud ka nt rakvere keskväljak ning tallinna vanalinna ääres aia tänaval hetkel valmimisjärgus teravate vormidega elumaja. muide siin kloostrimetsas on veel [vähemalt] paar kosmose maja, küllap mõnest neist kunagi lähemaltki.

foto: jarmo k

aga olgu, tagasi põdrakanepi tänavale. igas majas on kaks ~110 ruutmeetrist korterit. asja siin pikemalt lahkamata viitan hoopis tõnu kaalepi artiklile ekspressis ning lisan korruseplaanid, et soovi korral hoonete anatoomiaga lähemalt tutvuda.

plaanid skännitud kes-seda-enam-mäletab, kust.

foto: jarmo k

majadest on kirjutanud ka nt ave randviir päevalehes ja mihkel karu ajakirjas eramu & korter.

foto: jarmo k

halb fotograaf olen, nii et tervest kolmikust ok pilti ma ei saanudki.

foto: jarmo k

ja alljärgnev on eelmise fotoga umbes-täpselt samast kohast tehtud.

foto: jarmo k

002: lendav haugiparv, hiigelmunad ja teised

oled sa kunagi viru keskuse rahva raamatu järjekorras seistes ühtäkki üllatund-ehmund, märgates müüjate kohal tiirutavat haugiparve?

või näiteks... kas on su tähelepanu köitnud foorumi ostu-sisetänava lõpus keerlev hiiglaslik kuldmuna, või vaat et mingi võlujõuga istuma kutsuvad munatoolid, või hoopis üles-alla liikuvad lillepotid? hmm, või siis... oled sa kunagi enam kui murdosa sekundi jooksul mõeld, et mille kurjami pärast on tallinna kaubamaja noorteosakonna tsikkide poole riietuskabiinideks üleelusuuruses pearätikutega lähis-ida näojoontega meeste pead?! ja kas oled tähele pand sealseid seinamaalinguid? ringijooksvaid sääri? ja veel tuhandet imelik-naljakat pisiasja?

või näiteks tartus. hiljuti avatud taskus ja sealses rahva raamatus on vist juba kõik käind, onja? niisiis, punased planeedid?! linnupesad?! akvaariumid?! ja samas hiigelhoones asuv rehepapi restoran, kuhu pääseb sobilikul kombel läbi sporditarvete poe... oled seal istet võtnuna hakand natsa ringi vaatama ning üha enam mõtlema, et wtf siin toimub? - maakividest valgustid! hiiglaslik puur elusate lindudega ja hiiglaslikud munad, mis alles teisel külastusel osutuvad üllatuslikult tualettideks! valge-punased veresauna-toolid, mis oleksid justkui välja karand marko mäetamme veritsevate majade seeriast! ja tuttavana tunduvatest õllepudelitest laotud sein?!

...

kõigele eelkirjeldatule on igati lihtne ja loogiline seletus. nimelt on mainitud interjööride ühiseks nimetajaks hullpeadest sisekujundajate kollektiiv nimega kohvi. ülal olid vaid mõned üksikud näited nende loomingust vast kõige käidavamates kohtades. tasub aga mainida, et kohvi tüüpide fantaasiaist pärinevad lahendused ka nt raadio 2-le, trendexressi jalatsipoodidele tallinnas, riias ja klaipedas [kusjuures vähemalt viru keskuses asund lainetava põrandaga pood (mäletate, onja?) on kahjuks ümber ehitatud], tartus asuvaile motel paradise'ile, beer colors place'ile jne jne. kohvi, täpsemalt öeldes hannes praksi ja villem valme [kusjuures üks ja kaks!!] teht oli ka tartus klubi "tallinna" sõna otseses mõttes puine sisekujundus, mis bv-nimelise allika järgi kahjuks uute omanike poolt hävitati. [ilgelt nõme, et elasin aasta aega klubist täpselt 8 korruse võrra kõrgemal, kuid ei taiband kunagi asja vaatama minna!] igatahes. vast pole liialdus öelda, et osad neist kujundustest on juba saand vaat et kultuslikeks, või kui veel mitte, siis küll nad selleks ajaga saavad.

a mis on üks plogisissekanne ilma illustreeriva materjalita? küsin-vastan: igav sissekanne. nüüd siis postituse mingisuguse pointi-laadse asja juurde.

lappasin täna vanu maja numbreid, kus sattusin oma lühikse elukse jooksul esmakordselt sõnale peibutuspilt. selle all mõeldakse siis arhitektide / kujundajate / kunstnike poolt arvutiprogrammidega või käsitsi loodud perspektiivvaadet nt mingist linnalikust olukorrast või hoonest tulevikus. olen kuuld kasutatavat ka väljendit ilupilt, kuid see ei väljenda mu arust eriti hästi asja ideed. ise kasutan sõna render - vist lühend sõnast rendition või rendering - kuna see on neist kõige lühem.

enivei, tihti on renderid täiesti utoopilised ning kõrvutades neid lõpuks realiseerunuga, on raske näha ühes teist. ehk parimaks näiteks saab siin tuua ammuse perspektiivvaate fantastilisest lasnamäest, kus sillal poosetav šikk plond tsikk, kanaliäärsed kenad majad ning kanalis voorivad läikivad autod ja kiirtrammid representeerivad ju tegelt kõike seda, milleks lasnamäe kunagi ei saand ja ei saa kah.

illustratsioon: eesti arhitektuurimuuseum

renderid luuakse muidugi eelkõige selleks, et tellijale ja avalikkusele, miks mitte ka endale, teha puust-ette-punaselt arusaadavaks, mida tulevikus enam-vähem loota võiks. teisalt võib rendereid mu meelest vaadata ka kui iseseisvaid kunstiteoseid, olgu nad visandatud arhitekti enda poolt pliiatsi, tuši või akvarelliga [steven holl!!], või loodud hoopis arvutiprogrammidega sisseostetud teenusena oma ala meistritelt. muide, paljud maailma tipp-bürood nii teevadki.

paar kaasaegset fäänsi-päänsi näidet.

coolsingel cube rotterdamis [ehitamist alustatakse vist 2011] - arhitekt office for metropolitan architecture.

render: worldarchitecturenews

bmw welt münchenis [valmis 2007... reaalsuses on ta midagi hoopis maisemat] - arhitekt coop himmelb(l)au.

render: worldarchitecturenews

või kuna teemaks on sisearhitektuur, siis nt tulevane rotterdami postimaja - arhitekt unstudio.

render: eikongraphia

ja tulevane pilvelõhkuja nimega tour signal pariisis [peaks valmima 2013] - arhitekt ateliers jean nouvel.

render: worldarchitecturenews

niisiis, nagu näha, on rendereis tihti sihilikult liialdatud, muudetud kõike hulga kunstipärasemaks, huvitavamaks, kindlasti ühe eesmärgina vaatajat võluda ning et muuta teinekord mõni nõme asi n-ö söödavamaks. noh nagu nt mingi kebabi restorani ukse kõrval on onja ilusad fotod pakutavatest toitudest, a kui lõpuks ostadki mingi asja, siis näeb see reaalsuses ikka suht õuka välja võrreldes pildil nähtuga.

a ok, tiiruga taas kohvi juurde.

mis mind lisaks kohvi tüüpide ruumilisele loomingule võlub, on just nende renderite stiil. olen palju näind igast naljakaid killukesi, mida osad arhitektid armastavad oma renderitesse lisada, kuid midagi nii radikaalset ja täiega naljakat nagu seda on kohvi renderite stiil, pole ma kuskil mujal kohand.

iga kohvi büroos valmind renderit võib vabalt võtta sellena, millena ta on mõeldud - "peibutuspildina", kuid ehk veel enamgi mingi iseseisva kunstiteosena, ja äärmisel juhul, st kohvi puhul, kas või niisama naljapildina [kui sind miski muu ei koti]. peab siiski mainima, et ka kohvi renderid erinevad suurel määral reaalsusest, kuid siin on see täiesti mõistetav, kuivõrd erilist realismi pole nende puhul taotletud, ja vabandatav, sest nende realiseeritugi on piisavalt wtf ja seda kõige kuradima paremas mõttes.

järgnevad huumorit täis pikitud renderid, mis pärinevad kõik kohvi khuulist plogist, kust aeg-ajalt saab muide nende sisekujunduste kohta huvitavat taustainformatsiooni. kõiki rendereid on siin kasutatud esialgu ilma loata ja rikkudes tõenäoliselt igast autoriõiguse seaduseid ja muid värke.

enivei, tungivalt kohustuslik on kõik pildid ükshaaval läbi uurida - hunnik nalja ja vajaduse korral inspiratsioonigi on garanteeritud.

restoran rehepapp tartus.