033: tänavapidu

üks suurimaid rõõme kõigi teiste suurimate rõõmude seas on äratundmisrõõm!

nii oleksingi ma ühel vesisel kevad-talvisel päeval peaaegu poolsurnuks jooksnud lapsevankriga noore ema, kuna mu tähelepanu liikluses köitis hoopis vana-viru tänava ajutisele puitstruktuurile kinnitatud plakatite rida.

hämming, see oli totaalne hämming, mis mind valdas. tegemist oli reklaamplakatitega näitusele "doings or not" hobusepea galeriis. näitus on tänaseks küll maha võetud, kuid pole hullu kui maha magasid, võid sellest takkajärele hoopis lugeda-lugeda.

igatahes selline nägi plakat välja:

foto: who cares?


et siis milles värk, ah? nimelt, disainer indrek sirkeli kujundatud plakatil figureerivad pilt ja katkend pärinevad mu kõi-gi ae-ga-de lem-mik-raa-ma-tust, raamatust, mida ma olen tänaseks lugend... poolsada korda vähemalt, ilma naljata. selleks on taani lastekirjaniku ole lund kirkegaardi [1940-1979] "kummi-tarzan ja teised", mis koosneb kahest teosest: "kummi-tarzan" ning "frode ja kõik teised rüblikud". viimasest ka plakatimotiiv, sisuks suurepärane krutski nimega tänavapidu. pilt muide raamatu autori enda joonistatud.

et tänavapeo näol on tegemist aktsiooniga, mis potentsiaalselt toimub linnaruumis ning mille potentsiaalseiks läbiviijaiks linna-mina või linna-sina ning osavõtjaiks pahaaimamatud kaaslinnakodanikud, siis vist pole eriti mööda tuua tänavapeo õpetus ära ka siinses plogis, mis ju suures osas linnaruumi käsitlebki. ja pealegi võib ju plakatit käsitleda avaliku kunstina linnaruumis, miks mitte.

ahjaa, tänavapeo võiks vabalt lisada sajanda toiminguna siia nimekirja.

aga mida täpsemalt üks korralik tänavapidu endast kujutab, seda loe eelmainitud teosest toodud lõigus, mis kantud ka eelnähtud plakatile, ning mis nüüd järgneb. pisikese sissejuhatava osaga.


...


ühel suvepäeval - mõni aeg enne seda, kui frode pidi elus esimest korda kooli minema - istus ta trepil nurgamaja ees ja vestis parajasti pulka, kui üks suur poisivolask temast mööda loivas.
suur poiss jäi frode ette seisma.
"no-oh," ütles suur poiss ja ihitas kähedalt naerda. "ah et pisike lülijalgne istub ja lööb siin aega surnuks?"
"ei löö ma midagi aega surnuks," ütles frode. "ma vestan. kas seda näha ei ole, suur lülijalgne?"

"hähää!" naeris suur poiss kärinal. "sa polegi päris metsa poole."

"ega vist," ütles frode. "meil polegi siin mingit metsa. ja ma olen seitsmeaastane ja lähen esmaspäeval kooli."
poisiloikam nägi lausa ehmunud välja.

"vaene poju," ütles ta. "see on ju lausa loomapiinamine!"

"kas sina käid ka koolis?" küsis frode ja jättis pulga vestmise katki.
"
kas ma käin?" ütles suur poiss. "vahetevahel küll. aga üldiselt nii vähe kui võimalik. mina, saad aru, pole mingi koolifanatt."
"ah soo," ütles frode, kes ei teadnud, mida "fanatt" õieti tähendab. "muidu räägitakse küll, et koolis on päris vahva. seal on õpsid ja klassid ja puha."

"phää!" ütles poisiloikam. "neid õpse ja klasse on seal liiga palju. aga küll sa ise näed."

"mis su nimi on?" küsis frode.

"simme," ütles loikam. "ja mis sinu nimi on, poja?"

"frode," ütles frode. "kas mängime midagi?"

"mängime?" kordas ta. "kas sa ütlesid "mängime", poja?"

"täpipealt," ütles frode. "kas sina siis üldse ei mängigi?"

"hähh!" hüüdis simme. "sul on vist vesi põlves, poja. minusugused suured poisid ei mängi kunagi."

"mis te siis teete?" küsis frode.

"einoh," ütles simme ja sättis end frode kõrvale istuma. "eks me põruta vahetevahel sääreväristajatega ringi ja tegele muu säärase värgiga. ja vahest viskame rahva üle väikseid nalju."

"mismoodi seda tehakse?" küsis frode. "niisugust asja õpiksin hea meelega minagi."

"ohoo!" ütles simme. "sa, väikemees, ei olegi päris pea peale kukkunud. me võiksime ju ühe krutski teha, mille nimi on
tänavapidu."
"on see ohtlik?" küsis frode, kes oli kuulnud, et suured poisid tegelevad mõnikord ohtlike asjadega.
"mitte üks tirts," ütles simme. "meil tuleb ainult vaikselt seisma jääda ja sõrmega ülespoole näidata. küll siis näed, kuidas nalja saab."

"paistab, et see pole tõepoolest ohtlik ega midagi," ütles frode. "niisuguse tüki teen hea meelega kaasa."

simme tõusis püsti ja vedis frode kõnnitee serva juurde.

"seisame nüüd ilusti paigal ja näitame sõrmega katuse poole," ütles simme. "aga ära sa sõnagi iitsata."

"ei ma iitsata," vastas frode.
poisid hakkasid kahekesi sõrmega katuse poole näitama.
"nüüd läheb lahti," sosistas simme.

neist läks mööda üks naine, väike koeranäss paela otsas. ta jäi poiste kõrvale seisma ja vaatas üles katuse poole.

hetk hiljem läks mööda veel mitu inimest. needki jäid seisma ja hakkasid katust vaatama. lõpuks oli kogu kõnnitee taevasse vahtivaid inimesi täis.

möödus ka jalgrattureid. needki jäid seisma ja vaatama. isegi kaugel eemal pidasid jalgratturid tänaval kinni ja hakkasid üles vaatama.

siis peatus üks auto ja natukese aja pärast veel paar sõidukit. autosistujad pistsid pea avatud akendest välja ja kiikasid ülespoole.
viimaks oli tänav inimesi, rattaid ja autosid puupüsti täis, nii et ei pääsenud enam ei edasi ega tagasi.

"hii, kas sa näed!" hirskas preili ronk irene tv-le. "tänav on rahvast ja autosid puha täis. küllap on midagi põnevat juhtunud."

ja preilid pistsid pea aknast välja ning jäid vahtima sinnapoole, kuhu kõik teisedki.
"teeme nüüd sääred," sosistas simme.

"lähme!"

ja poisid hiilisid minema.

"mis asja te seal passite?" hüüdis härra torm ja tuli välja tänavale. "mis pagana rahvakogunemine siin on? kas selles majas tõesti kunagi rahu ei saa?"

kogu rahvasumm vaatas talle otsa. siis vaadati uuesti üles ja seejärel üksteise poole.

"jah, mis pagan me siin vahime?" hüüdis üks vihane jalgrattur.

"jah, mis pagan me siin vahime?" hakkasid inimesed läbisegi hõiklema.

"teie jäite esimesena vaatama!" hüüdis üks kõrge kaabu ja prillidega mees enda kõrval seisvale naisterahvale.

"valejutt!" hüüdis naine. "mina pole midagi vaadanud."

siis läksid inimesed vaidlema, kes neist oli esimesena vaatama jäänud. tänaval tõusis säärane lärm ja kisa, et lase aga olla. jalgratturid tilistasid oma rattakelli, autod tuututasid ja tagurdasid ja tunglesid siia-sinna.

"hii!" ütles preili ronk. "täna juhtub tõepoolest nii mõndagi!"
pool tundi hiljem olid ärritatud inimesed tänavalt kadunud, aga veel tükk aega võis kuulda, kuidas nad mujal linnas edasi tülitsesid.

nurgamaja
ette trepile jäid istuma ainult simme ja frode.
"nägid," ütles simme. "niisugune oligi tänavapidu. teine päev õpetan sulle veel paar krutskit juurde, frode-pojuke."
"rõõm kuulda," ütles frode.

["kummi-tarzan ja teised", tallinn, kirjastus "eesti raamat" 1990, tõlge: arvo alas]

3 kommentaari:

k6rvaklapp ütles ...

Mul oli juba hirm, et ma olen ainus Kummi Tarzani ja eriti selle humoorikate pitide fänn. Iga aasta kaks-kolm korda ikka loen seda. Alles eelmine näda jäi see viimati taaskord näppu. Tegu on ka minu vaieldamatu lemmikuga. Omal ajal suutis sellega minu silmis natuke konkureerida ainult Eduard Uspenski "Onu Teodor, kass ja koer".

Jarmo K ütles ...

viska viis, k6rvaklapp! (:

aga kui nii, siis võtan omale kohustuseks tutvuda ka uspenski teosega!

k6rvaklapp ütles ...

See Uspenski asi oli raamatus "Krokodill Gena ja teised muinasjutud". Teised mulle väga ei meeldinud, aga onu Teodor meeldis eriti. Noh selle põhjal on tehtud ka see multikasari Lood Prostokvasinost (ma pole selles pealkirjas 100% kindel). Kuigi eks ta rohkem lasteraamat oli, kui võrrelda Kummi Tarzaniga.