066: raekoja konkursitöö 3+1 arhitektidelt

summary: 3rd prize entry in tallinn town hall competition, conceived by the local 3+1 architects. the project aims to create quality public space around and between the so-called cultural trinity consisting of the factory of culture, the new town hall and linnahall, proposing a continuous open space on the plot and a new street among other ideas. the form of the unconvential 4-branch building is a redefined and deconstructed (or re-?) version of an archetypical gable-roof house, which raised questions among the jury about the iconography and image of a town hall building. on the other hand the jury was convinced by the project's (energy) efficiency, coherency and originality - thus the 3rd prize. see more of 3+1's stuff at archdaily, plus here and here. and be sure to click on the images below for full size, the rendering graphics is amazingly good. full project description to follow below.

-

pean tunnistama, et tallinna uue administratiivhoone konkursi parimate tööde avalikustamisel ei jätkunud mul 3+1 arhitektide kolmanda koha pälvinud projektile esialgu eriti sümpaatiat, või pigem: tähelepanu. mõistetav ehk, kuivõrd poisikeselik joovastus big-i võidu üle oli mul päris suur, khm. nüüd aga, olles 3+1 projektiga juba pikemat aega tutvust sobitanud, rendereid tundide viisi jõllitanud ja ette kujutanud selle potentsiaalset paiknemist planeeritud asukohal, olen sellest totaalselt sillas ning võin öelda, et lihtsa arhitektuurihuvilisest kõrvaltvaataja pilgu läbi ma lausa eelistaksin seda big-i projektile. püüan eelistust allpool ka põhjendada, kõigepealt aga...

3+1 arhitektide ettekujutus tallinna uuest raehoonest:



projekti autoriteks on siinmail juba korduvalt esindatud markus kaasik, andres ojari ja ilmar valdur büroo tuumikuna, kaasautoriteks raul kalvo, juhan rohtla, tanel tatsi ja pirko võmma.

järgnev projekti eestikeelne tutvustus on ingliskeelse saateteksti minupoolne vaba tõlge ja kohati kokkuvõte, nii et paranduste ja täienduste osas palun tegijatel või teadjamatel sõna võtta.



niisiis. 3+1 arhitektide ettekujutuses pole raekoda lihtsalt niisama büroohoone, vaid omamoodi musterehitis, mille heaks võimaluseks ja peamiseks eesmärgiks on demonstreerida avaliku ruumi olulisust linnas.

The City Hall is not just another office building, it sends its own message to the community and city. A building of such importance has an opportunity and obligation to demonstrate how vital public space is to the city. Which other building, than the City Hall, could guide us in the creation of urban public space.

uue raehoone asukoht on praeguse seisuga pigem linna kõduala kui trendikas keskus: naabruses laiutavad pooleldi mahajäetud objektidena linnahall, endine elektrijaam ja kalasadam, lisaks mereäärsed tühimikud ning lai asfaldiväli põhja puiestee näol.



niivõrd märgilise tähtsusega objekt avaldaks ümbruskonnale suurt mõju. selle potentsiaaliks oleks uute, sh logistiliste sidemete loomine mereäärsete ehitiste ja piirkondade vahel. uue raekoja suhetest ümbruskonnaga punkt-punkti haaval:

1. kõigepealt lülituks raehoone olulise täiendusena rea suurobjektide, st linnahalli, kultuurikatla, patarei, vesilennukiangaaride ja noblessneri sadama vahele. kõik mainitud objektid toimiksid seejuures tõmbenumbritena perspektiivis täielikult avatud rannaalale ja tulevasele promenaadile.

The existing context is rather one of city's backwater than one prepared for an administrative building in a trendy city center: Multifunctional hall complex (Linnahall), an abandoned megastructure, a cultural centre in the husk of an old power-plant, crumbling anchorage, seaside wasteland - urban void and a street pulsing with traffic. The location becomes even more intriguing when understanding the magnitude of the possible logistical means that it is centered on. All this while still generating new urban connections:

1. Working as a link in the gallery of seaside structures: Linnahall, renovated historical power plant (Kultuurikatel), historical prison (Patarei), seaplane hangar, Noblesser port, all being significant attractors to the seaside promenade.



2. suhe vanalinna ja mere vahel: olgugi et tallinn on olnud merele avatud juba 2 aastakümmet, pole linna seotus merega võrreldes nõuka-ajaga paranenud. barjääriks pole aga mõni füüsiline objekt, vaid asfaldiväli - antud juhul põhja pst näol - mis eraldab vanalinna sadamaalast.

2. Old Town - Sea: Tallinn had been cut away from the sea for decades. The situation has not improved despite the opening of borders. Instead of a physical boundary we now have a spacial barrier, the paved desert expanding between the port and the Old Town.

3. raehoone asub parkideks ja rohealadeks muudetud vana kindlustusvööndi ligidal, mis aga vanalinna ümbritseva omamoodi megastruktuurina just raekoja asukoha juures mõjub ebamääraselt. kui ma nüüd mõttest õigesti aru sain.

3. In theory the new building is located near the band of old fortifications that have been turned into parks and green areas. An urban megastructure surrounding the Old Town that is becoming vague right near the area of the new City Hall.

4. raehoone asub sadamat ja raudteejaama ühendava soone ääres ning...

4. The site lies on the edge of the main connection between the port and the train station.

5. ... linnakeskuse ja arenevate piirkondade vahel. projektiga on rumbi tn laiendamiseks jäetud kõik võimalused lahtiseks.

5. The location is between the city centre and developing parts of the city, Kalaranna, Noblesseri, Paljassaare and the northern side of the passenger port. Options have been kept open for the possible expansion of Rumbi st.

6. tekiks uus vaatekoridor rotermanni kvartalist läbi admiraliteedi kvartali linnahalli poole.

6. A new visual axis, that connects the Rotermann quarter with Linnahall and the fish market, through the Admirality quarter.

7. raehoone oleks linnahalli ja katla kõrval osa nn kultuurikolmainsusest. on selge, et objektide valmides / taaselustudes tekiks sünergia, milles iga lüli pakuks teisele olulist tuge.

7. A part of a cultural trinity: Linnahall, City Hall, Kultuurikatel. They all play a role in cultural space and it's clear that they will create a synergy supporting each one of them.

vaade linnahalli külje alt:



linnaväljak: on oluline rõhutada raehoone, katla ja linnahalli omavahelist ruumilist seotust. igaüks neist pakub vaid endale iseloomulikku avalikku ruumi: katel kui avaliku ja privaatse ruumi üleminekuala; raekoda oma origami-laadne sise- ja välisruumiga, mis moodustab ühtse terviku ning kulmineerub sillutatud väljakul linnahalli treppide ees.

Urban Plaza: It is important to emphasize the spatial connectivity between the three institutions: City administration, Kultuurikatel and Linnahall. Each one has a public space with a distinct identity.

Kultuurikatel with its undefined public and private room, City Hall's origami-like inner and outer space - forming a whole and culminating with the paved square at the foot of Linnahall's stairs.
Therefore the street between City Hall and Kultuurikatel resembles a city square, crossed by a tram and usable by car. This is also a suitable location for a tram-stop, which would activate the area.

In the case of heavier traffic a tunnel scenario should be supported as it would not cut into the public space between the two institutions.

raekoja ja katla vahele moodustuv tänav sarnaneks linnaväljakuga, mida läbib trammi- ja autotee. siin on ka sobilik koht trammipeatusele, mis muudaks ala aktiivsemaks. võimalus on ka tunneli loomiseks - sellisel juhul ei tekiks objektide vahele segavat lõhet.



ettepanek uuele tänavale: vanalinna ja sadama vahel lasuva asfalteeritud "kõrbe" reorganiseerimine looks võimaluse erinevate tänavatüüpide olemuste määratlemiseks: üheks neist pulseeriv arter, teiseks linnatänav. viies praeguse põhja pst raekoja eest maa alla ning ühendades ala admiraliteedi basseini juurest tulevate linnatänavatega on võimalik vanalinna ümbritsevat rohevööndit laiendada, tuues selle raekojale võimalikult lähedale.

New street proposal: Reorganizing the "paved desert" between the sea and the Old Town will create a tactical solution with the objective to spatially define the identities of street-types: artery and city-street. By directing the artery underground at the front of the City Hall and condensing the city-street next to the Admirality pool, it is possible to widen the green belt bringing it a close as possible to the City Hall. The green belt, an area of old fortifications, has been defined by elevation. Beyond lies a terrace with a linear plaza or avenue and a tramway and a regular city street, none of which separates the green belt from the City Hall.





hoone: märksõnadeks on siinpuhul arhetüüp ja monument. hoone eesmärgiks on traditsioonilise sillutatud ja avatud linnaväljaku kaudu ühendada kolm kõrvuti paiknevat hiigelehitist: raehoone, katel ja linnahall. raehoone alla planeeritud parkla on ruumiliselt ühendatud maja taga asuva tammepargiga. mõlemal pool linnahalli kasvavad tammed säilitatakse, nagu lähtetingimustes nõutud. raehoone alla moodustuv nn origami-väljak on ühenduslüliks katla ja linnahalli-esise väljaku vahel.

nüüd tuleb minu jaoks suht arusaamatu lõik. nimelt ütleb seletuskiri, et raehoone saab olema üheks rannapromenaadi-äärseks peibutusobjektiks, mistõttu (!! ja ??) on kasutatud suurendatud formaadis arhetüüpset "maja" (the house suure h-ga) kuvandit. selle arhetüübi dekonstruktsiooni kaudu moodustub ümbritsev avalik ruum, nagu väike väljak katla ja raehoone vahel, mis pakuks linnahalli väljakule rohkem avarust.

The Building: Archetype, monument, image of a City Hall.
The new City Hall neighbours culturally important complexes: megastructure Linnahall and an event center in an old powerplant named Kultuurikatel. The aim is to connect these separate institutions into an Urban Plaza. Traditional flat paved City square for open air events. The parking lot under the new City Hall is spatially connected with the oak park, the oak trees on both sides of Linnahall will be preserved. Origami plaza, that lies under the new City Hall connects Kultuurikatel with Linnahall plaza. The new City Hall is among the several monumental structures along the north coast of Tallinn. These structures are the attractors of new urban development in Tallinn: seaside promenade. Because of that the archetype of the House on an enlarged scale is used. Trough the deconstruction of that archetype we create a surrounding public space, such as small scale plaza between Kultuurikatel and the new City Hall, giving more space to Linnahall plaza.



töö märgusõnaks oli muide "koda", vastavalt siis tollele arhetüüpsust sugereerivale kuvandile. žüriile tundus "projekti dramaatiline vormilahendus ühtaegu tuttav tänu oma äratuntavale majatüpoloogiale", kuid "samas radikaalselt võõras oma enesepeegelduste ja mitteformaalse neljaks haruks jaotumise tõttu". projekti ikonograafia üle olevat žürii seas põhjalikult arutletud...



hoone harud, mis muide meenutavad mulle peaaegu-analoogina hiljuti valminud manchesteri kohtuhoonet, on suunatud nelja olulisse suunda:

1. lõunasse, vana- ja kesklinna kui tallinna kõige tuntuma ning enim bränditud vaate poole -



2. itta, vaatega linnahalli-esisele väljakule eesmärgiga sellega kommunikeeruda -



3. merele -



4. ning läände, vaatega katla külje alla ja vanale raudteeharule, mille asemel võib tulevikus laiuda tänav.



harude otstes asuvad avalikud auditooriumid ning poolavalikud saalid:

1. konverentsisaal vaatega rohevööndile,
2. linnavolikogu saal vaatega linnahallile,
3. linnavalitsuse saal vaatega katlale.

The building is four-branched and faces four important directions:

1) Towards the Old Town and City, which is a well-known and the most branded view of Tallinn, known to everyone
2) Communicating with the square at the front of Linnahall
3) Towards the sea
4) Towards the extension of the old railway, which complete the view from the street possibly lying instead of the railway in the future

Public auditoriums and semi-public halls place at all four tips of the building:

1) Conference hall looking towards the green belt
2) Hall of the City Council faces Linnahall
3) Hall of the City Government looking towards Kultuurikatel

hoonega loodava avaliku ruumi märksõnadeks on jätkuvus ja läbipaistvus. tänavatasandilt on hoone lihtsasti ligipääsetav ning rõhutatud sissepääsudega, samas kui kontoritesse on piiratud sissepääsud.



Public space:
-continuosity, transparency
-access scheme, clearly articulated entrances easily accessible from ground level, controlled access to offices

The entrances to the building are from each four arms framing the squares, leading to the central atrium of the building. On ground floor the atrium accommodates a central information desk, on upper floors it generates a bright communicative zone between different departments’ office spaces.
On each office floor, the floor plan is organized into zones which are applicable to an open plan office or a cabinet structure. The floor plan is adjustable to changes in program and department sizes.

hoonesse pääseb otstest, mis viivad kesksesse aatriumisse. esimesel korrusel asub infopunkt, ülemistel korrustel moodustab aatrium valgusrikka kontaktala eri osakondade kontorite vahel. iga bürookorrus on jaotatud tsoonideks, mis on kohandatavad nii avatud kontoripindadeks kui ka üksteisest eraldatud kabinettideks. korruseplaanid on paindlikud ning mugandatavad vastavalt struktuurimuutustele.



esimese korruse plaan:



neljanda korruse plaan:



energiasäästlikkus saavutataks järgmiste meetoditega:

- passiivsus: hoone kuju, fassaad, avaused, kaitse otsese päikese eest, päevavalguse jaotus.
- aktiivsus: mereveest saadav energia, ja miski, mille kohta öeldakse automation control.
- ruumiprogrammi paindlikkus.

hoonet katab 1 meetri paksune "nahk", mis peidab endas midagi, mida kutsutakse vertical risers. sügaval asetsevad aknad pakuvad kaitset otsese päikesevalguse eest. ja nagu näha, on aknad varjulisemas keskosas suuremad, püüdmaks enam loomulikku valgust. lisavõimalusena on ette nähtud energia kogumist mereveest. talveperioodil kasutataks merevett soojaallikana, suveperioodil aga jahutamiseks. kusjuures süsteemi oleks võimalik nii linnahalli kui katlaga jagada.

Energy efficiency:

-passive: building shape, skin, perforation, sun shading, daylight distribution
-active: energy from seawater, building automation control
-flexibility in terms of program

The building skin is 1 meter thick, accommodating also vertical risers. The thickness of walls gives the interior protection from direct sunlight. Heating and cooling energy will (as an option) be extracted from seawater. During the winter period, the water-source heat pumps will use seawater as a source of heat, in summer cooling and will use seawater as a heat sink. The system may be shared with the neighbouring Kultuurikatel and Linnahall. A general building automation control system will be implemented to achieve co-operation between different devices. The climate control system will be built considering possible variations in the building’s program and capacities.

faktina ei tea, kuid fassaadikatteks on eeldatavasti mõeldud vask, à la see või see.



žürii hinnangust veel:

"projekti hoolikas asetus vastab hästi ümbritsevale kontekstile ja raamib sobivate mastaapidega ruume, millest üks viitab kultuurikatla sissekäigule. kõigi nelja haru lõhestatud otsad kõnetavad võrdselt teljesuunda, toimides üldises kontekstis ühendava elemendina. võistluse i ja ii etapi vahel tegid suure arengu läbi eespool nimetatud otsafassaadid kui välismaailmale linnavalitsuse funktsioone tutvustavad pinnad, ent ka hoone ülimalt tõhusaks muudetud sisekorraldus. projekti sidusus, tõhusus ja originaalsus viisid selle edasi lõppvooru, kus see pälvis žüriilt ühehäälselt arhitektuurivõistluse iii preemia."

kokkuvõttes võiks öelda, et tegemist pole niivõrd vaata-mind stiilis maamärk-projektiga, vaid pigem sisulisele ja ümbruskonna kvaliteedile rõhuva tööga, milles ometi ei puudu arhitektuurne pretensioonikus. ja see arhitektuurne pretensioonikus on antud juhul tuttavlikult kolmplussühelik, mingis mõttes lausa pohuistlik ja ülbegi oma isepäisuses, sülitades näkku kõiksugu trendi- ja glämmiarhitektuurile ning pakkudes selle asemel midagi hoopis sisutihedamat. paratamatult tekib mul 3+1 loomingu puhul klišeelik paralleel süvamuusikaga, mille kvaliteedi mõistmiseks (ja isegi mitte tingimata nautimiseks) peab tihtilugu vähemalt mingil määral tundma selle anatoomiat, teatud kujundite loomise / tekkimise motiive ja taustsüsteemi. - mulle tundub ja näib. võib-olla ajan soga, kuivõrd ma ise pole arhitekt ega muusik.

1 kommentaar:

JK ütles ...

muide ma täiega loodan, et see projekt satub ka archdaily'sse.