summary: the former building of st paul's lutheran church in rakvere is the future home for the arvo pärt concert hall. completed in 1940 and designed by alar kotli, the building has had a rough history. never really realized according to the original project, the church was reconstructed into a gym in 1951 during the soviet occupation. functioning as a sports hall until recently, it will soon regain a dignified use appropriate for a church building. the winning scheme and many other proposals will be introduced here in this blog... sooner or later.
-
2009 septembris tehti teatavaks rakvere pauluse kiriku ümberehituse ja ümberkaudse ala visiooni konkursi tulemused. 29st riigist saabus võistlustulle 138 tööd, millest - tõele au - suur osa oli totaalne saast. valik põnevamaid projekte saab aga varem või hiljem siin plogis tutvustatud.
konkursi eesmärgiks oli saada projekt kunagise kiriku ümberehituseks mitmeotstarbeliseks kontserdisaaliks, mis koos lisahoonega moodustaks arvo pärdi nimelise muusikamaja. kavandatav saal peaks võimaldama muusikaliste suurvormide ettekandmist, lisaks soovitakse siin läbi viia teisaldatava inventariga jumalateenistusi. konkursi üheks osaks oli ka vabaduse väljaku perspektiivne kujundus, mille aktsendiks saaks mõni suuremahuline kultuuriobjekt, eeldatavasti nn kompetentsikeskus.
ülevaade võistlusalast.
foto võistluse failipaketist
foto võistluse failipaketistvõistlusala ja olulised vaatekoridorid.
kirikuhoone arhitektiks on alar kotli. vahetult enne pauluse kavandamise juurde asumist olid tema projektide järgi valminud vigala kirikutorn-mälestusmärk ning mõisaküla kirik, paulusega enam-vähem üheaegselt valmis aga eesti funktsionalismi tippteos - rakvere gümnaasium - mis asub samas kõrvalkrundil. esimesed visandid pauluse kirikust valmisid juba 1935, nurgakivi panekuni jõuti 1937 hilissuvel ning kasutusloa sai hoone alles juunis 1940.
joonis võistluse failipaketistkirikuhoone ei valminud siiski projektijärgselt: nii jäid kerkimata sihvakad nõelkiivrid, fassaad jäi katmata valge krohviga ning ehitamata jäi kantseleitiib. paigaldamata jäi ka pingistik, rääkimata esifassaadi nišši planeeritud dekoratiivskulptuurist.
viimane jumalateenistus toimus kirikus 1951 augustis, suve lõpus rakvere pauluse kogudus suleti ning juba sama aasta oktoobris tegutses siin võimla. suuremad rekonstrueerimistööd võeti ette 1958 ja 1959, mil rõdude kõrgusele ning konsoole kasutades ehitati välja vahelagi. seitsme- ja kaheksakümnendatel jätkati ehitise rüvetamist lammutus- ja täiendustöödega ning alles üheksakümnendatel hakati kaaluma hoonesse uue ja väärikama funktsiooni toomist.
viimane jumalateenistus toimus kirikus 1951 augustis, suve lõpus rakvere pauluse kogudus suleti ning juba sama aasta oktoobris tegutses siin võimla. suuremad rekonstrueerimistööd võeti ette 1958 ja 1959, mil rõdude kõrgusele ning konsoole kasutades ehitati välja vahelagi. seitsme- ja kaheksakümnendatel jätkati ehitise rüvetamist lammutus- ja täiendustöödega ning alles üheksakümnendatel hakati kaaluma hoonesse uue ja väärikama funktsiooni toomist.
foto võistluse failipaketistarhitektuuriteadlase ja kindlusarhitektuuri spetsialisti robert treufeldti poolt koostatud ning enam kui 70st punktist koosnevad muinsuskaitse eritingimused valmistasid arhitektide seas kuuldavasti päris suurt rahulolematust. need olevat liiga ranged ning seda eelkõige just hoone tulevase funktsioneerimise seisukohalt. ehitise välisilme peab tingimuste järgi saama kohati identseks sellega, milline nägi hoone välja valmimisjärgselt, kohati on aga lubatud modifikatsioone vastavalt algselt kavandatule, nende seas kiivrite ja loodetiiva lisamist.
selles valguses valmistab mulle suurt arusaamatust punkt, mis keelas hoone krohvimise. mõned konkursil osalejad mõistsid selle nõude absurdsust ning õnneks vaadati sellest kõrvale ka võidutöö puhul. nõnda saab hoone omale algselt kavandatud fassaadikatte, küll aastakümneid hiljem.
selles valguses valmistab mulle suurt arusaamatust punkt, mis keelas hoone krohvimise. mõned konkursil osalejad mõistsid selle nõude absurdsust ning õnneks vaadati sellest kõrvale ka võidutöö puhul. nõnda saab hoone omale algselt kavandatud fassaadikatte, küll aastakümneid hiljem.
foto võistluse failipaketistjoonised hoonest praeguse seisuga.
põhiplaan, nagu see oli kotlil planeeritud.
pauluse kiriku saali akustikat uurinud malle jaanisoo hinnangul pole selle maht sümfooniaorkestrile sobiv, nimelt on see sellise laia dünaamilise ulatusega muusika jaoks liiga väike. lisaks valmistavad heli levimise seisukohalt probleeme sisekontraforsid, mis on hinnatud väärtuslikeks hooneosadeks ning mille lammutamine pole lubatud. mahulises osas sobiks see pigem muusikasaaliks, kus esinevad solistid ja ansamblid.
interjöör pärast rekonstrueerimist | interior after reconstruction
foto võistluse failipaketistjoonis algupärasest interjöörist | sketch of the interior as it was before reconstruction
joonis: skännitud egle tamme raamatustinterjööri puhul on pauluse kiriku inspiratsiooniallikana pakutud 1935 aprillis ajakirjas moderne bauformen tutvustatud dominikus böhmi hindenburgi kirikut (pildil), veel enam aga äyräpää kirikut (arhitekt oiva kallio, valmis 1934, tutvustati ajakirja arkkitehti 1934 teises numbris), mille interjöörist ma pole pilti veel näinud.
illustratsioon: moderne bauformen, aprill 1935 et kirik jäi krohvimata, avaldub selle pisut sünges fassaadiski tollal saksamaal laialt levinud ekspressionism. siseruumile ja tellisfassaadile lisaks annavad kirikule ekspressionistlikku ilmet tollane moevõte - poolkaarakende read. pildil sama võte kirikul gladbachis, autoriks taas dominikus böhm.
illustratsioon: moderne bauformen, september 1933
lähemalt ekspressionistlikust kirikuarhitektuurist ja kirikutest kehe-kolmekümnendatel üleüldse loe siit raamatust.
-
pauluse kiriku arhitektuurikonkursil nõutust ja arhitektide poolt pakutust tuleb lähemalt juttu millalgi hiljem, siis juba konkreetsete võistlustööde näitel.
foto võistluse failipaketist
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar