summary: the bekker ship factory watertower from 1912 in northern tallinn is a good example of an early 20th century ferroconcrete structure. the brick walls of the 40 meter tower are supported by eight concrete columns and held together by concrete floors in the basement and on the 4th level. the tower as well as the whole bekker ship factory was built by le havre-based company chantier et atelier augustin normand. as of now the architects / engineers of the factory edifices are unknown. the tower is a listed monument; it's been on sale for many years now, but no serious interest has yet to arise...
-
esmalt mainin ära, et restauraator maris suits on kirjutanud magistritöö eesti varases arhitektuuris kasutatud raudbetoonist ja selle restaureerimise probleemidest. kui kedagi peaks huvitama, siis töö leiab siit. -- loodan, et võin linki jagada.
niisiis, toetudes andmetele suitsu kirjutises võin öelda, et eestis hakati ehituses raudbetooni kasutama ixx sajandi viimasel kolmandikul. tollal oli see kasutus küll pigem juhuslik ning midagi (konstruktiivselt) märkimisväärset selle iseenesest märkimisväärse materjaliga meil ei saavutatud. paraku pole ka teada millise ehitise juures seda siin esmakordselt kasutati.
seeeest xx sajandi algus rikastas eesti maastikke ja linnu mitme tähelepanu vääriva raudbetoonkonstruktsioonidest ehitisega. neist kahtlemata tuntuimaks on taani inseneribüroos christiani & nielsen projekteeritud vesilennukiangaarid, kuid maailmatasemel lahendusi sündis ka näiteks sillaehituses ja mitmete tööstushoonete juures.
üks hea kohalik näide küllaltki varasest raudbetooni kasutusest on bekkeri laevatehase veetorn põhja-tallinnas kopli tee ääres.
42 meetri kõrguse torni konstruktiivse osa moodustavad 8 monoliitset raudbetoonposti, mis toetuvad plaatvundamendile ning on jäikuse suurendamiseks keldri ja neljanda korruse raudbetoonist põrandaplaatide kaudu omavahel ühendatud. neljanda korruse vaheplaadile on valatud raudbetoonvöö, millele toetub iga posti kohal 2,7 m väljapoole eenduv kaldtala, mille ülemised osad on jällegi betoonvööga seotud. postide ja talade vahelised seinad on laotud punastest tellistest ning krohvitud, kuigi algselt oli torn siiski tellisfassaadiga.
foto: jk
tornil oli kaks puurkaevu, millega rahuldati praktiliselt kogu poolsaare veevajadus.
veemahutiruumi katusel asuva torni 8 akent avanevad igasse ilmakaarde, kusjuures algselt oli torni ümber ka piire, mis võimaldas katusel ohutult ringi liikuda.
bekkeri tehase hoonestuse ehitas prantsuse firma - le havre'is baseeruv laevaehitus- ja mehaanikatehas augustin normand -, mille arhiivmaterjalid võiks mõni meie uurija kunagi igaks juhuks läbi kammida.
järgneva info eest aga hiigeltänu oliver orrole, kes ise ei viitsi kommida (:
niisiis, nagu tegelikult carl-dag juba brunsi kaudu avastas, on bekkeri hoonestuse projektmaterjal eestis täitsa tallel: asub see tartu ajalooarhiivis, "armsas kullaaugus", fondis nr 33. panin oliveri fotod veetorni projektist siia.
paraku ei ilmne materjalidest torni arhitekt / insener. oliver ütleb, et "projektile märgitud spb (vene tähed) tähistavad tõenäoliselt "sudostroitelnoe proizvodstovo bekker i ko" ehk tellijat, mitte projekteerijat. võimalik, et torni autori allkirja sellel eksemplaril polegi."
olgu autorlusega kuidas on. kindel on aga see, et torn peegeldab väga hästi xx sajandi alguse insenerimõtte põhiseisukohti. aleksander danili koostatud tehnilises ekspertiisis on toodud välja üks siinse torni võimalikke-tõenäoliseid mõjuallikaid. nimelt erinevatel andmetel 1902 või 1911 valminud veetorn budapestis margareti saarel. tsiteerin: budapesti torn oli üks esimesi arhitektuurselt kujundatud raudbetoonist veetorne, kus uutmoodi tarindusskelett selgelt nähtav. on tõenäoline, et see ehitis on saanud väga paljude hilisemate veetornide eeskujuks ajal, mil veetorn oli lihtsalt tarbeehitis ja raudbetooni kujunduslikud võimalused polnud lihtsast tarindist veel kaugemale arenenud.
järgneva info eest aga hiigeltänu oliver orrole, kes ise ei viitsi kommida (:
niisiis, nagu tegelikult carl-dag juba brunsi kaudu avastas, on bekkeri hoonestuse projektmaterjal eestis täitsa tallel: asub see tartu ajalooarhiivis, "armsas kullaaugus", fondis nr 33. panin oliveri fotod veetorni projektist siia.
paraku ei ilmne materjalidest torni arhitekt / insener. oliver ütleb, et "projektile märgitud spb (vene tähed) tähistavad tõenäoliselt "sudostroitelnoe proizvodstovo bekker i ko" ehk tellijat, mitte projekteerijat. võimalik, et torni autori allkirja sellel eksemplaril polegi."
olgu autorlusega kuidas on. kindel on aga see, et torn peegeldab väga hästi xx sajandi alguse insenerimõtte põhiseisukohti. aleksander danili koostatud tehnilises ekspertiisis on toodud välja üks siinse torni võimalikke-tõenäoliseid mõjuallikaid. nimelt erinevatel andmetel 1902 või 1911 valminud veetorn budapestis margareti saarel. tsiteerin: budapesti torn oli üks esimesi arhitektuurselt kujundatud raudbetoonist veetorne, kus uutmoodi tarindusskelett selgelt nähtav. on tõenäoline, et see ehitis on saanud väga paljude hilisemate veetornide eeskujuks ajal, mil veetorn oli lihtsalt tarbeehitis ja raudbetooni kujunduslikud võimalused polnud lihtsast tarindist veel kaugemale arenenud.
aga laskugem nüüd detailidesse.
torni vundamendil on raketise jäljed südamerahuga lihvimata jäetud. alles mitu aastakümmet hiljem hakati sellist 'viimistlust' laiemalt ka nt elamu- ja ühiskondliku arhitektuuri juures esteetiliselt aktsepteeritavaks pidama.
kui olen õigesti aru saanud, siis need siin on raabitsvõrgud, mis pidid algselt krohvimata jäetud torni sarrusterase korrosiooni peatama.
laguneb.
siseneme.
tore oleks teada, milline oli torni interjööri algne ilme. hetkel on siin säilinud vaid jäänused vahelagedest ning mööda välisseina spiraalitavad trepid. sisseseadmed olid mingil määral veel nullindate alguses omal kohal, kuid tänaseks on need kadunud, tõenäoliselt vanametalliks müüdud. vaade üles.
vaade alla, seistes neljanda tasandi vahelael. hästi kahju, et ma sees käies rohkem pilte ei teinud...
... aga hea net aitab hädast välja, jess.
vahelagi, taas.
ja siin veemahuti, mis koosneb kahest üksteise sees olevast silindrilisest paagist. paagid on 4,8 m kõrged, läbimõõdud on 8,26 ja 5,75 m. vahe mahutite ja seina vahel takistab vee külmumist.
vaata ka lõiget.
mu enda fotomaterjal pärineb kolmest erinevast tuurist, nii et ilm piltidel natuke varieerub. aga muidugi, kui (antud juhul aprillis 2008) oli veel võimalik torni siseneda ja täitsa lae alla ronida, valitses kergelt nõme ilm:
vaateid bekkeri laevatehase ulatuslikule territooriumile. paremal ääres on veidi näha juppi vene-balti laevatehase ametnike aedlinnalikust asulast. panoraamil kakumäe poolsaar.
see nõuka-aegne hoone on tänaseks lammutatud.
kusjuures lammutustöid on siin aegade jooksul tehtud päris agaralt...
ka need kaunid korstnad on tänaseks ajalugu: juulis 2008 lasti nad õhku. | these chimneys were unfortunately destroyed in 2008, see photos here.
soovitan pilgu peale heita tänase bekkeri sadama kodukale, kus on väga palju fotomaterjali ala praegusest väljanägemisest. muu seas on seal terve hunnik aerofotosid.
-
niivõrd piiritletud otstarbega hoonete saatus on juba kord selline, et kui neid algsel eesmärgil enam vaja ei lähe, jäävad nad tihtilugu niisama jõude seisma ning paratamatult ka lagunema. erilise vaeslapse rollis ongi siin just veetornid oma enamjaolt sihvaka vormi ja väikese pinnaga, kuhu on keeruline mingit uut funktsiooni sisse mõelda. seetõttu on bekkeri torni praegune seisukord veidi kurb, kuna pole teada, kas see lähemal ajal üldse kasutust leiab, ja kui, siis millisel eesmärgil. a kui keegi torni osta tahab, siis palun, torn on ligi 5 miljoni krooni eest müügis. ja seda kuuldavasti juba päääris pikka aega.
antud juhul on tehtud torni taaskasutusse võtmiseks mitmeid ideetasandil ettepanekuid. näiteks on soovitatud kasutada hoonet tehnika- või veemajanduse muuseumina, tasulise vaatetornina ning restorani või kohvikuna.
igal juhul on mõningad muudatused vajalikud. näiteks on lubatud tornile teha täiendavaid aknaavasid ning lõhkuda välja eelpool nähtud paagid. lubatud pole aga lisada täiendavaid mahte.
antud juhul on tehtud torni taaskasutusse võtmiseks mitmeid ideetasandil ettepanekuid. näiteks on soovitatud kasutada hoonet tehnika- või veemajanduse muuseumina, tasulise vaatetornina ning restorani või kohvikuna.
igal juhul on mõningad muudatused vajalikud. näiteks on lubatud tornile teha täiendavaid aknaavasid ning lõhkuda välja eelpool nähtud paagid. lubatud pole aga lisada täiendavaid mahte.
peaaegu-lõpetuseks toon toreda näite hollandist, kus üks vana veetorn - tõsi, siinsest oluliselt mahukama jalamiga - ehitati ümber eramuks. vaata siia.
ja päris-lõpetuseks. vaade bekkeri sadamale merirahust. klikkides peaks olema näha mitmeid bekkeri tehase ajaloolisi hooneid, millest ehk kunagi tuleb eraldi postitus. | view from merirahu in western tallinn. the tower is in the middle with many historical factory structures surrounding it.
16 kommentaari:
kõiksugu materjale ja dokumente torni kohta leiad siit: http://www.eri.ee/projektid/bekker/yldinfo.htm
taani, dorte mandrup
http://www.archdaily.com/6748/jaegersborg-water-tower-dorte-mandrup-arkitekter/
cd
augustin normand'i arhiiv, 1892-1965
http://daf.archivesdefrance.culture.gouv.fr/sdx-222-daf-bora-ap/ap//fiche.xsp?id=FR%20AD07600AP_000000195&q=sdx_q1&n=1&x=rsimple.xsp
cd
laevainsener augustin normand ise elas aastail 1839-1906 ning ta võttis muuseas väidetavalt esimesena kasutusele laevakruvi.
aga jah, ma alles nüüd hakkasin augustin normand'i guugeldama, oleks varemgi võinud :P tänud, carl.
normand'i arhiivi peaks küll keegi läbi tuhnima. äkki lausa leiaks midagi bekkeri kohta.
tegelt küllaltki sümptomaatiline (mu uus lemmiksõna, tänks mait) keiss: uurija uuris mõnest allikast ja andis alla, tõdedes: "küllap siis pole olemas" - nagu seal kuskil dokumentatsioonis öeldi.
augustin normand'i nekroloog: http://www.patronsdefrance.fr/Documents/patrons/AC000007684/AC000007684Doc785.pdf
viimase kümnendiga on arhiividele ja nende nimistutele ligipääs tänu internetile oluliselt paranenud.
vana kooli ajaloolased ei tule selle peale, et võiks välisriigi arhiivide kodukatelt andmeid otsida. isegi vene arhiividel on põhjalikud nimistud netis olemas.
kui tahes tõsise ajaloouurimusega tegu, minu meelest tuleb igasse väljendisse 'arvatavasti hävinud' suhtuda ülima kriitilisusega.
Bruns kirjutab (http://www.tallinnbekkerport.com/index.php?main=60):
"Tutvudes arhiivides (Tallinna Linnaarhiiv, Eesti Ajalooarhiiv) säilinud tehasekompleksi projekteerimis- ja ehituskulgu kajastavate materjalidega, veendusin, et need protsessid kulgesid paralleelselt, sageli ehitustööd isegi ennetasid projektide nõuetekohast kinnitamist vajalikes instantsides."
kas see tähendab, et projektdokumentatsioon ikkagi on Eesti arhiivides ka olemas? tasuks järgi uurida.
ahoi!
ÜKS VARASEMAID BETOONI KATSETUS-KASUTUSKOHTI ON ARVATAVALT KATARIINA käigus Tallinna vanalinnas.
V.Laanemaa
http://www.kunstnik.ee/uudised/4-025.gif
kust see info pärineb, et Katariina käigus on vana betoon? kas peate silmas neid savikividega kaetud betoonkaari üle tänava? ma olen neid koguaeg nõukogude aegseks pidanud, aga huvitav oleks teada mis nende tegelik ajalugu on.
carl
Seda rääkis mulle hr. Ottenson, väga erudeeritud inimene, kes ise elab Katariina käigu kandis ja tunneb suurepäraselt lähihoonete ajalugu.
Ma ei ole oma mälus kindel, keda just ta katsetajaks nimetas, kindlasti oli see saksa aadlik. Ilmselt John Girard de Soucanton ise või keegi tema sugulastest.
Otsida võiks 1870.-ndatest.
Üks teine väga huvitav objekt on Kasari sild 1904-05.
Muide, kui järele mõelda, kas nõukogude ajal oleks suudetud nii elegantset valu välja mõelda ja sooritada, nagu Katariina käigus - vist mitte
see on tõesti huvitav info! Katariina käik väärib siis suuremat tähelepanu.
Kasari silla ehituslugu on põhjalikult uurinud prof. Hubert Matve. Tema raamatus "Eesti sillaehitus" (TTÜ Kirjastus, Tallinn 2004) on hea ülevaade ehitusprotsessist, kuhu olid kaasatud Hennebique'i Venemaa filiaal. Kasari on tõesti üks varase raudbetooni olulisemaid rakendusi Eesti territooriumil. See sild vääriks siin blogis omaette sissekannet ( ;) to jk).
Nõukogude ajal suudeti teha väga kvaliteetset raudbetooni kui selleks piisavalt motivatsiooni ja ressursse oli. Nt prof. Heinrich Laul oli koorikbetooni alal võrreldav läänemaade sama ala tippinseneridega. "Estonia" teatri taastamine, Tallinna laululava, Põltsamaa kirik jpt objektid, kus kasutatud ulatuslikult raudbetoonkonstruktsioone on teostatud Laulu kaasabil.
Jah, üldistus ei olnud kohane. Kindlasti olid tolleaegsete üleliiduliste ja vabariiklikult tähtsate (ideoloogilise kaaluga) ehitiste peal oma eriala tipud.
Tulemused on aegumatult maailmapärandis.
Ometi...
Katariina käiku mäletan 1970-ndate algusest kui äärmiselt räämas sisehoovi, kus peeti kanu ja poolpaljaid lapsi mullahunnikute ja tumehallide luitunud planktarade vahel. Millegipärast assotsieerus dateeringu küsimus mul keskmise vene majavalitsuse jurka betoonitööoskustega (restaureerijaid jätkus toona vaevu Toompeale ja Raekoja platsile, tagahoovid olid üsna mahajäetud).
Seepärast julgesin kahelda nende tugitalade nõukogudeaegsuses.
Ka Ott Sandrak on selle kandi hoovides palju liikunud - võib temalt küsida.
täiendused!!
lisasin oliver orrolt saadud head infot + pildimaterjali bekkeri veetornist.
ja veel, ülaloleva kohta: "nagu me (kultuuriväärtuste ametis - jk) äsja selgitasime on Dominiiklaste tugikaared kindlasti enne II Maailmasõda tehtud, sest Boris (dubovik - jk) leidis meie ühest kaustast 1930. aastate pildi ja miskid joonised (täpselt dateerimata), kus need juba on. Ehitusaega ei tea ja projekti ei ole leidnud, aga see asi lõhnab Borka hinnangul selle järgi, et need on Kühnerti 1920. aastate restaureerimisest."
Osad Saksa avaliku hoonestuse ja arhitektuuri näidised on väga kenad ja viisakad. Selliseid elamuid tahaks Eestis näha ...
Belgias on üks veetorn suurepäraselt eramuks ümberehitatud. Eelpool nimetatud näidetest vast mõnevõrra täpsem analoog Bekkeri torniga. http://www.archdaily.com/76199/chateau-deau-bham-design-studio/
tänud, lauri. see on tõesti mõnus. btw
Postita kommentaar