120: kriisijärgne väikebuum

summary: here's a random set of buildings planned, under construction, recently completed or soon to be demolished in tallinn downtown area.

-

järgnevalt mõned arendusprojektid ja lammutamisse minevad majad, mida olen detsembri jooksul vaatamas käinud. pidades silmas, kui elavaks on ehitustegevus viimasel ajal muutunud, võiks eeldada, et suure buumi järgne kriis hakkab vaikselt läbi saama ning tuure on võtmas juba uus, küll väiksem buumilaadne moodustis. all on vaid väike osa kõigest sellest, mida parajasti tallinnasse ehitatakse või (lammutada) planeeritakse. esimene ports on kassisaba asumist, teine keskhaigla piirkonnast. püüan lähemal ajal midagi sarnast ette võtta, sest materjali jagub.

nb! - miljon tänu oliver orrole, kes võttis vaevaks konkreetseid juhtumeid värvikalt kommenteerida! tänan oliveri ka lisafotode eest!



roopa 4 (vt kodukas)

hiljaaegu kassisaba asumis valminud 16 korteriga elamu on mu jälestatumate seas. hoone projekt pärineb suurkorporatsioonist ea reng, konkreetset arhitekti pole aga kuskil mainitud. renderil näib kõik justkui ok, maja on esitletud suhteliselt sümpaatselt.

www.roopa4.ee


tegelikkus on aga suht ilge.

võrrelgem korraks ilupilti ja reaalset olukorda. tähelepanu tasub pöörata nii mõnelegi asjale. 1) maaaluse parkla sissesõidu piirded. väike erinevus, või mis? pealegi, selline katmata sissesõit võib talviti päris korralikke plekki mõlkivaid olukordi tekitada. 2) maja ülemise osa viimistlus. koduka väitel on see kaetud "naturaalsete puitspooniga paneelidega". renderdusedki näivad seda kinnitavat. mis aga välja tuli? roosa, kuradi roosa krohv. 3) algselt katusejoonega liituma pidanud aken teise korruse korteri n-ö õhuruumis on ehitamise käigus kuidagi liiga vara ära lõpetatud. 4) renderdaja on joonistanud välja liigagi esilekerkiva puitmaja, rõhutades linnajao hubast atmosfääri. teisel pool laiub aga renderil muru. kole maja väljajoonistamine lihtsalt ununes ära vist.

foto: jk


päris jube, kuidas potentsiaalseid kliente lollitada püütakse, eriti arvestades, et korterid olid müügis ammu enne maja valmimist.

peaks veel kritiseerima krundi planeeringut, eriti silmas pidades asetust tänava suhtes. aga las ta olla.

www.roopa4.ee


vaadates roopa tänava cul-de-sacist.

foto: jk


kodukas ütleb, et "tänavast eristab roopa 4 korterelamut kõrghaljastus." tõepoolest, juba planeeringuga oli kavandatud istutada 3 puud maja ette.

kommentaar facebooki kassisaba kommuunist: "Huvitav on Roopa 4 hobukastaniga juhtunu. Projekti järgi oleks hobukastan pidanud alles jääma, kuid enne ehituse alustamist avastati, et puu on ära mädanenud, mistõttu peab selle maha lõikama. Arendaja Endo Tõnuver lubas, et plaanis on istutada uus puu. Jääme ootama."

www.roopa4.ee


www.roopa4.ee


www.roopa4.ee


interjööridest on renderdatud vaid kõige uhkem korter, justkui püüdes selle kaudu müüa kõiki teisigi kortereid.

www.roopa4.ee


www.roopa4.ee


www.roopa4.ee


ma ei mõista eriti seda alljärgnevat "ruumi". mingisuguse galeriina mõeldud vms?! vaikust ja privaatsust nõudva raamatukoguna ei suuda seda ka ette kujutada... nojah passitagu siis lihtsalt telekat siin.

www.roopa4.ee


www.roopa4.ee


esimene korrus. mul on küsimus arhitektidele: kas seda peetakse normaalseks, kui korteri ainsa vannitoa uks asub otse korteriukse kõrval? vt korter 4 (siin täpsemalt). minu arusaamise järgi peaks sellisel juhul jalanõud välisukse taha jätma, või siis toas jalatsitega ringi käima. (kahjuks on mu enda praegusel üürikal sama probleem... suht nõme on see.)

www.roopa4.ee


teine korrus.

www.roopa4.ee


kolmas korrus. mul on küsimus arhitektidele: kas seda peetakse normaalseks, kui esimene asi, mida külaline korterisse sisenedes näeb, on inimeste magamistoad? vt korter 12 (siin täpsemalt).

www.roopa4.ee


neljas korrus. siinseil on ka katuseterrass.

www.roopa4.ee


juhtumit selgitab Oliver Orro: "Roopa 4 on tööõnnetus. Seal nimelt oli varem pisike tänavast eemal asuv mantelkorstnaga puitmaja, mida vist ei tuntud lihtsalt ära või ei suudetud õigel ajal tuvastada, et tema ürgsuses võiks olla mingi väärtus. See oli toomgildi karjasemaja (viimati kuulus Krosingile, kes oli Kaarli koguduse vöörmünder Kaarli kiriku ehitamise ajal), ehitusaega ma ei ole suutnud selgitada (krunt mõõdeti 1876, kui oli lesknaise Ann Krosingi käes ja on mõõtmisjoonise seletuskirjas juba mainitud kui vana maja), aga seal valitses ikka täielik arhaika, nii et võiks olla 18. sajand. Aga 1865 katastrikaardil seda miskipärast jälle ei ole, nii et ma ei oska ka midagi väga kindlat arvata. See oli see maja, kui keegi mäletab, millele oli üks sekundaarkasutuses barokne uks (legendi järgi vana puust 1710 ära põlenud Kaarli kiriku uks) välisukseks tagurpidi ette pandud (mõlemas mõttes tagurpidi: sisemine pool välja ja jalad ülespidi). Igal juhul minu muinsusringkondadesse ilmumise ajaks oli selle lammutamine juba otsustatud. Õnneks Sildre mõõtis selle korralikult üles enne lammutamist ja uks on ka alles ja Sildre käes hoiul.

lammutatud roopa 4 aia poolt. foto 2005 oktoobrist.

foto: kultuuriväärtuste amet


"Praegune uus maja on jäle, lihtsalt jäle, ütlen ma. Ma tahaks küll näha, kuidas nad selle puidu sinna peale panevad, mitte ei ole mul sellesse usku, et see võiks tegelikkuses juhtuda. Arendaja esindaja käib nutmas, et inimesed ju elavad juba sees ja midagi ei saa muuta ja äkki mina olen nii kena ja minult saaks kasutusloale allkirja, kui miljööosakonna tüdrukutelt ei saa. Aga ma kavatsen kas või mõnda aega jonnida ja olla vastik ja mitte kuhugi alla kirjutada.
"

täiendavad fotod 2011 maikuust: ennäe, roosa krohv ongi puiduga asendumas! tõele au, nõnda näeb maja veidi sümpaatsem välja, kuid tegemist on siiski vaid kosmeetilise parandusega.

foto: jk


foto: jk



villardi 11 (vt kodukas)

arhitekt tiivi torim on teinud eelmisest kiviviske kaugusele päris nägusa puitvoodriga elamu. siingi on 16 korterit, mille plaane võib vaadata siit.

http://andresluik.ee/villardi/galerii.html


http://andresluik.ee/villardi/galerii.html


http://andresluik.ee/villardi/galerii.html


http://andresluik.ee/villardi/galerii.html


maja saab peagi valmis. loodetavasti muutub tulemüür vähem esiletükkivaks kui kunagi ka kõrvalkrunt majaga täitub.

foto: jk


Oliver Orro: "Villardi 11 oli varem kaks puumaja. Üks oli poolpõlenud tüüpiline kahe trepikojaga Lender, mis oli sellises seisus, et sellega ei olnud küll enam midagi tarka pihta hakata, teine, nurgapealne oli aga täitsa huvitav maja, kus tagaküljel oli sihuke imelik rippuv veranda, mis tilpnes kahe trepikoja mahu vahel. Selle lammutamisest on mul kole kahju. Detailplaneering on seal selles osas imelik, et nurk jääb tühjaks, maja on nurga suhtes nihutatud, mis on ajaloolisele asumile natuke võõras, aga kuna see tulenes õilsast soovist ühte suurt puud säilitada, siis las olla. Uus maja oma puitfassaadiga on Villardi tänava kontekstis iseenesest päris hea, aga natuke vist ikka suur."



eelmise kõrval nurgakrundil asub üks kurvailmeline puitmajake aadressiga roopa 14 / villardi 9. see on määratud lammutamisele.

foto: jk


asemele peaks kerkima selline, favorte poolt arendatav ning arhitekt tormi sooväli kavandatud äriruumidega elamu 8 korteriga. peaks mainima, et antud arhitekti kohta on tegemist hämmastavalt normaalse majaga.

www.favorte.ee


ei oska öelda, millal milllal maja ehitama hakatakse. kodukas ütleb, et täpsemat infot saab 2011 kevadel.

Oliver Orro: "Roopa 14 / Villardi 9 käisime mõne aasta eest Anniga (Anni Martiniga? - jk) vaatamas ja otsustasime, et see on mõttetu maja ja ei pea säilitama: tundus, et maja seisundit arvestades ei ole tema päästmiseks tehtavad jõupingutused mõistlikus korrelatsioonis tema sisulise väärtusega (nõukaaegne majavalituse remont oli totaalselt üle käinud, ei paistnud kuskilt erilist muinsust, mida hoida) ja uus maja tundus selle koha peal parem, kui see, mis olemasolevast teha annaks. Ma ei tea, kas see oli õige otsus, aga antud juhul see oli vähemasti teadlik otsus. Praegu mulle küll tundub, et Sooväli eskiis on täitsa OK."


esimene korrus. äripindade kõrvale jääb üks korter ka.

www.favorte.ee


teine korrus.

www.favorte.ee


kolmas korrus.

www.favorte.ee


neljas korrus. see siin on üks veider korter. siuke usjas.

www.favorte.ee



endiselt kassisaba asumis: parempoolseim maja aadressil luise 13 sai hiljaaegu lammutusloa. jääb vaid üle loota, et selle asemele kerkib korralik kaasaegne maja, mis ei häbene oma kaasaegsust ning julgeb end küllaltki väljakujunenud keskkonnas siiski kehtestada, samas liialt esile trügimata.

foto: jk


Orro selgitab: "Luise 13 on üsna paha lugu, aga ma ei saanud midagi teha. Paha lugu on ennekõike võrdse kohtlemise ja kaasva planeerimise seisukohast. Täiesti terviklikus ajalooliste majade reas ühe seisundi poolest säilitamiskõlbuliku hoone asendamine uushoonega ei ole sisuliselt õigustatud, eriti kui ülejäänutele on seatud piirangud. Pealegi on see täpselt mälestise kõrval (mälestis on Luise 15 suur Uessoni kavandatud juugendmaja, kus muuses on väga lahedad interjöörid). Ma ausalt öeldes üldse ei tea, kas Luise tänava kaasamine miljööalasse oli õige mõte, see liikluskoormus on ikka nii metsik, kes seal ikka puumajas elada tahab. Samas see, kuidas ta läheb Kaarli kiriku telje peale, on jälle kuidagi väga šeff ja tähendusrikas (Kaarli oli, eks ole, ennekõike rahvalt kogutud annetustega ehitatud Toompea eestlaste kirik, mis tähendab siis sisuliselt ennekõike Toompea eeslinna eestlasi, nii et need Luise tänava äärsed puithütikesed ongi tegelikult see kultuurikeskkond, kust Kaarli kogudus on välja kasvanud, neoromaanilik Kaarli kirik tänava sihil justkui sümboliseerib linnaeestlaste püüdlusi jõuda agulist Euroopaliku vaimukultuuri juurde jne jne -- siit võib pikalt edasi mõelda). Aga praegu on fakt see, et teistele Luise tänava majadele on öeldud, et lammutada ei saa ja suuremat ehitusõigust ei saa ja siis nüüd üks äkki saab - mis toimub?? Aga, oh häda, see planeering on algatatud paraku enne miljööala laiendust ja kehtib igavesest ajast igavesti, nagu planeeringud ikka. Ja kuna mälestise kaitsevöönd oli ainult krundi ulatuses, siis on, nagu on ja midagi ei olnud võimalik reguleerida. Me saime ainult suure hädaga korruseid maha kaubelda, sest alguses taheti teha, kui ma õigesti mäletan, 6-7 korrust kogu krundi ulatuses. Üldiselt on seal arhitektide poolt püütud vaeva näha ja midagi normaalset kokku joonistada ja tänavafassaadi osas ma surusin neile peale puidu kasutamise, aga ega mul ei ole väga palju lootust, et sealt midagi normaalset kokku tuleb."



koidu 44 (vt kodukas)

koidu tänavale kavandatud 8 korteriga elamu arendajaks on andeka nimega firma eustress. maja projekt pärineb alver arhitektidelt. et kõrvalkrundil elas marie under, on projekt ristitud "marie kortermajaks" ning väidetavalt püüdsid arhitektid sellele mingit naiselikku ilu anda. mulle tundub, et sellest saab päris nägus hoone. viimistlusena lubatakse krohvi või betooni - isiklikult loodan, et tuleb betoon. vahelduse mõttes. elagu haljas katmata betoon, elagu!

alljärgnevalt vaated ja plaanid; lähemat tutvustust vaata siit.

http://www.eustress.ee/koidu_44.html


http://www.eustress.ee/koidu_44.html


http://www.eustress.ee/koidu_44.html


http://www.eustress.ee/koidu_44.html


et maja ilmest paremat aimu saada, soovitan vaadata siit päris vaimukat 3d-d.


http://www.eustress.ee/koidu_44.html


lisaks soklikorrusel asuvale garaažile on 3 lisaparkimiskohta maja ees.

http://www.eustress.ee/koidu_44.html


http://www.eustress.ee/koidu_44.html


ülemised korterid ulatuvad läbi kahe korruse, lisamugavusena pakutakse neile sauna.

http://www.eustress.ee/koidu_44.html


http://www.eustress.ee/koidu_44.html


detsembris 2010. esiplaanil on nurgakrunt aadressiga koidu 46, kus tänaseks hävinud majas elas under, selle kõrvale paremale jääb alveri majale reserveeritud krunt.

foto: jk


Orro: "Koidu 44-le tegin algul DP menetlemise ajal sihukese kirja, et võtku tänavafassaad rahulikumaks, st erineva suuruse ja kujuga avasid vähemaks ja pigem sümmeetriliseks (argument oli see, et vastasküljel on tibatillukeste ühekordsete säilitatavate majade rida ja uushoone ei tohiks olla nii tähelepanu tõmbav, vaid pigem selline hästi neutraalne, sest maht on niigi ju kordades suurem, olgu siis vähemalt fassaadikujundus selline leebem), aga Alver ei võtnud kuulda. Ma ei viitsi rohkem norida ka, sest arhitektuur tundub päris hea ja terviklik ning Alveriga vaidlemine oleks antud juhul ebaotstarbekalt energiamahukas tegevus ja pealegi ma ei ole ise veendunud, et see oleks antud asukohas oluline. Aga projekti staadiumis oli tal siginenud parkimine maja ja tänava vahele, mida DP-s ei olnud ja mida ma ei tahaks lubada. Kõrvalkrundil olnud Underi vanemate Priidu ja Leena Underi maja ära lammutamise lugu (see jutus juba Nõukogude ajal) on omaette koloriitne ooper, millest teine kord võiks pikemalt heietada."



ravi 13 (vt kodukas)

keskhaigla juurde kavandatud hooneid nimetab arendaja naiivselt või naiivseid püüda püüdes "kesklinna pärliks". kahes majas on kokku 31 korterit, lisaks kohvik. kompleksi arhitektiks on karmo tõra.

tegemist on vast ühe kesklinna kiiremini areneva ajaloolise piirkonnaga, kus viimastel aastatel on koledamate sekka kerkinud nii mõnigi ilus perimetraalne kortermaja. üllataval kombel on siia tekkimas väike pind päris korralikku linna. kahju, et antud hooned sellele vaid ruumilist täiendust pakuvad, sest see klinkrist fassaadiplaatidega kaetud kompleks pole minu silmis üldsegi kaunis, pigem täiega eemaletõukav.

www.ravi13.com


www.ravi13.com


plaane vaata siit.

www.ravi13.com


ehitus käib. fotod detsembrist 2010.

foto: jk


selline pilt ei ennusta neile puitmajadele just head tulevikku...

foto: jk


Orro: "Ravi 13? Mina paadunud muinasjullena muidugi jälle nutan taga neid maju, mis seal enne olid. Ma kohe ei saa teisti, ma ühelt poolt kohe tõesti siiralt olen selline, et mulle meeldvad peaaegu kõik vanad majad ja pealegi see uus projekt mu meelest ei ole üldse hea, tundub nagu Moskva äärelinna arhitektuur. Mis seal siis enne oli? Seal tänava ääres oli kahekordne madalal soklil ilma tänavaukseta Lenderi-eelne barakk, mis oli saanud uue laudise, aga olid vanad aknad. OK, see ei olnud väga ilmekas maja, aga selles oli mingi ehe vanaaegsus. Selle taga veel kaks hoovimaja, üks neist oli sellise vahva väljaspool maja tilpneva trepikäiguga, mis on hästi arhailine ehitusvõte. Mulle sealt veel meeldisid algsed puukuurid (vaata, enamik kuure on ju nõukaaegsed, aga seal olid ehedad 19. sajandi kuurid). Aga see kõik oli maru kehvas seisus ja põles lakkamatult, kodutud elasid sees ja jällegi algatati planeering enne miljööala laiendust, nii et ma ei saanud seda ühegi nipiga päästa. Nüüd vaene õnnetu kõrvalmaja Ravi 11 (Wilckeni projekteeritud historitsismus), mis on korterite kaupa erastatud ja soovib ennast säilitada ja restaureerida, jääb kahe viiekordse vahele. Tagumise maja tulemüür neil juba varises ära ehitava naabermaja vundamendiauku, see oli hiljuti ka meedias."

Ravi 13 aastal 2005.

foto: kultuuriväärtuste amet


foto: kultuuriväärtuste amet


mainitud hoovimaja oma tilbendava trepikojaga.

foto: kultuuriväärtuste amet


puukuuri uks.
foto: kultuuriväärtuste amet



kaupmehe 12 (vt kodukas)

kaamos kinnisvara poolt arendatava korterelamu projekt pärineb arhitektuuribüroost jvr. arhitektuurse lahenduse autor on velle kadalipp, kusjuures jvr on siinses piirkonnas päris aktiivne: 2003 valmis neil samal tänaval hiigelsuur korterelamu, 2005 valmis suurepärane sakala-tatari nurgamaja (millest ka siin), hiljaaegu aga avalikustati detailplaneering, mille järgi lubatakse lihtsat 7-korruselist elamut aadressile kentmanni põik 3/5 (arhitekt taas kadalipp).

siinne, kaupmehe 12, on võib-olla liialtki kontekstitundlik linnamaja, n-ö filler kahe 1930ndatest pärineva elamu vahel. maja on oma välisilmelt täiesti pretensioonitu, sulandudes peaaegu märkamatult tänavafronti.

paar vanemat renderit.

render: www.jvr.ee


render: www.jvr.ee


siin aga minu arusaamise järgi uuem render. täheldatavad on vaid minimaalsed muudatused.

render: www.kaamos.ee


selja tagant ka.

www.ikodu.com


elamus on lisaks esimese korruse äripindadele 17 korterit. täpsemalt vaata siit.

plaan: www.jvr.ee


ehitus detsembri keskpaiku. peaaegu valmis.

foto: jk


siin aga lammutatud maja 2005-2006 paiku.

foto: kultuuriväärtuste amet


päris huvitaval kombel ehitatakse kaupmehe 12 maja üle tänava paigaldatud kraana abil. taamal on näha kaks renoveerimata puitmaja - kaupmehe 19 ja 21 - kummalgi lammutusluba olemas, on vaid aja küsimus, millal need kaovad.

foto: jk


kusjuures praegu täiega üllatusin: kui võrrelda ülemist ja alumist fotot, siis kaupmehe 17 on vahepeal lisakorruse saanud ja varasemaga võrreldes väga oluliselt esinduslikumaks muudetud... päikeselised fotod on 2008 maikuust. siin kaupmehe 21.

foto: jk


Orro: "Mis puutub majja Kaupmehe 17, siis seal on katusekorrus välja ehitatud ja tehtud tänava poole uhke frontoon, sest see maja kuulub TKVA arhivaarile Mihkel Vooglaiule ja tema suguseltsile ja neil on plaanis seda säilitada. See, kuidas Hansakinnisvara hakkas sinna tegema DP-d ja Mihkli maja oli sujuvalt ka lammutatavaks ja kuuekorruselisega asendatavaks ette nähtud ning Mihkel ise ei teadnud sellest midagi, on üks koloriitne lugu, millest taas kord teine kord võiks pikemalt rääkida. Kaupmehe tn lahkuma kippuvatest majadest on kõige parem Kaupmehe 21 erusoldat Kreutzbergi maja, kui ma õigesti mäletan 1877 ja Erwin Bernhard oma uhke räästapitsiga, mille ära lammutamisest on isegi natuke kahju ja kus on ka ilus paljude rustikaalselt agulipäraste detailidega interjöör. Aga ega seal suurte majade vahel ka vist ei oleks koht tema üksikuna säilitamiseks."

kaupmehe 21 veelkord.

foto: jk


sama maja trepikoda. sada aastat üles-alla kõndimist on siia hästi kihvti vao kulutanud.

foto: kultuuriväärtuste amet


kaupmehe 19 hoovimaja. sellel ka lammutusluba olemas.

foto: jk


vaade liivalaia kooli juurest kentmanni tänavale. väike puitmaja paremal aadressiga kentmanni 17 on päris nigelas seisus, kuid veel pole talle lammutusluba taotletud. seeeest vasakpoolsel majal - kentmanni 28 - on lammutusluba juba aastast 2006.

foto: jk


kumbki maja veidi lähemalt, taas 2008 maikuu fotod.

foto: jk


foto: jk


foto: jk

16 kommentaari:

Kant ütles ...

Haljastusinimesena pean ütlema, et meie üks jubedamaid probleeme ongi suhtumine (kõrg)haljastusse. Ainukesed normaalsed puud, mille kohta võib tõesti puu öelda, on Estonia ette istutatud. Mujale pannakse endiselt vaid vitsakesi, mille sirgumist peab sada aastat ootama. Enne aga murrab kaak selle pooleks ja koer kuseb ladva surnuks. Morn on vaatepilt selles suhtes küll.

Ma ei tea, kuidas arhitekte õpetatakse haljastusega suhestuma, kuid mulle on jäänud mulje, justkui kõik roheline kahandaks nende meelest arhitektuuri väärtust. Kas ei osata või ei taheta haljastust ära kasutada?

Kaupmehe 12 oli varem ka puitmaja, ei mäletagi enam kas kahe- või komekordne. Mäletan seda maja, kuna aegajalt pidin seal tänavanurgal hommikuti töökaaslast ootama. Siis elas ses majas keegi, kes ilmselgelt lahkuda ei soovinud. Kui hoonel juba tagantpoolt osa lammutatud oli, elas tema endiselt seal edasi. Aasta oli siis vist 2006.

JK ütles ...

kuivõrd inimesed on facebookis palju altimad kommenteerima, kaaperdan sealt ühe kultuuriväärtuste ameti töötaja selgituse: "Roopa 4 pole veel vastu võetud, nad peavad enne oma koleda roosa krohvi puitviimistlusega asendama nigu projektis oli." ja veel: "Lubati kevadel ära teha. Neil seal nii palju asju mööda, et vähemasti ühe võiksid ikka ära parandada ju... Põhimõtteliselt on võimalik nõuda kõikide projektist mööda ehitatud asjade "kooskõlla viimist projektiga" ja niikaua trahve keerata k...ui joonis ja reaalsus üksteisele vastama hakkavad. A noh nii külmavereline pole ükski ehitusjärelvalvur õnneks, pigem sellised mõistlikud ja kompromissialtid ikka.
Roopa puhul ongi see viimistlusmaterjal ainus mille muutmist siiski nõuti... see roosa ei ole ju normaalne eksole. sissesõit on ka muidugi täiega nilbe ja maja on kunnaliselt asetatud... Aga see oli juba detailplaneeringus ja kahjuks seda enam ei muuda. Tahaks küll. Nii mõnegi 10 või 5 a tagasi (eriti miljööaladele)tehtud DP ära kustutada, aga need sindrid ju ei aegu üldse."

Carl-Dag Lige ütles ...

mul on hea meel et Sa lammutatavaid üles hakkasid pildistama :)

kui vähegi võimalik (aega ja viitsimist jagub) siis võta hooviküljed ja iseloomulikumad detailid ka üles.

mis seis Lasnamäe polikliinikuga on? alles veel? sinna võiks tuurile minna.

JK ütles ...

cd - mul see pildistamine suht juhuslik paraku, et kuidas muu kõrvalt aega + viitsimist jäänud on. ja ega ma kesklinnast eriti kaugemale pole roninud... a viimastel aegadel kusjuures olengi hakanud lammutamisele määratud maju veits põhjalikumalt jäädvustama. et detailid ja hoovid ka. lasnamäe polikliinik? linnamäe teel? see tõmmati juba 2009 alguses maha. üks väga kehv jäädvustus on mul rusudest. ei teagi miuke see pidi tulema ja kes arhitekt oli...

kant - loodan, et nii mõnigi arhitekt su kommentaari üle mõtlema jääb. meil vist pole üldse traditsiooni istutada linna juba enam-vähem suureks kasvanud puid? mis põhjusel, liiga kallis?

Anonüümne ütles ...

Koidu 44 pildil on esiplaanil (lumine plats) Koidu 46 krunt, kus asus paarkümmend aastat tagasi Marie Underi sünnimaja. Koidu 44 krundil on hetkel parkla (kus on pildil mingi valge furgoon) ja osa varjab ära Luise ja Koidu nurgal oleva maja nurk.
Teed väga tänuväärt tööd.
Aivar.

JK ütles ...

aivar, tänud! parandasin postituses vea ära.

JK ütles ...

vaata kindlasti: lisasin postitusele pikad oliver orro kommentaarid, case by case, lisaks mõned fotod! aitäh, oliver!

Anonüümne ütles ...

Küsimus Villardi 11 kohta, ilmselt Oliver Orro mõistab vastata. Miks nad kasutavad piiretel ja aias murtud paekivi? Kuidagi arhailiselt see lõhnab. Kui maja laudise nurgad aetakse ilusti nurgas risti 45 kraadi all, aga paekivi peab ikka võimalikult toores olema. Ega see ometi linna nõue ole? Aga võibolla on see ainult karkass ja hiljem krohvitakse paekivi rõõmsalt üle (nagu vanasti).

Anonüümne ütles ...

Roopa 4 maja puhul on "kaunil" 3 D joonisel ära "unustatud" Roopa 2A hoovis olev ühe korruseline elumaja, mis jääb joonisel kollase maja kõrvale. Seega on Roopa 4 kahe esimese korruse suurepärased vaated otse kõrgesse paekivi müüri, mis eraldavad krunte ja maja tagaseina. Meistriteos see Roopa 4!

Anonüümne ütles ...

Olen selle palju kirutud Roopa 4 üks elanikest. Ka minu teada peaks maja esikülg ikkagi puiduga ära kaetama, muidu ei saavat kasutusluba. Samas mina nt nõudsin lepingusse punkti, et kasutusluba peab olema hiljemalt 2011 juuniks. Seega ma väga loodan, et see puit siiski tuleb ja kasutusluba ilma selleta kuidagi kätte ei saada?
Mis puudutab aga kriitikat kodulehe ilusate piltide suhtes, mis reaalsusele ei vasta, siis jah, nõustun, et kena see pole, kuid kas see pole mitte üsna tüüpiline kinnisvaraarendajate müüginõks? Vähemalt mina suhtusin algusest peale nendesse piltidesse eelarvamusega ning püüdsin endale reaalsemat pilti luua. Nt välistasin alumised terrassiga korterid just sel põhjusel, et kõrge kivisein on kohe vastas ja päikesevalgust pole. Selge oli ka see, et suuri muruplatse reaalsuses olema ei saa, ümberringi siiski majad-krundid. Minu meelest on siin natuke üle pingutatud, nimetades seda maja ilgeks, kuid muidugi on kõigil õigus oma arvamusele.

JK ütles ...

anonüümne roopa 4 elanik - huvi pärast küsin, et milleks siis arendaja sunnitud on, kui 2011 juuniks pole majal kasutusluba käes?

teiseks. tõsi, tegelikkusega manipuleerimine on tihti arendajate sihilik strateegia, ja renderduste abil on seda õige lihtne teha. ühelt poolt on tore, et kliendid nii lihtsalt selle õnge ei lähe, teisalt aga ei pea ma seda üldsegi eetiliseks (tere naiivsus). aga jällegi. see on tegelt igivana teema, et ikkagi on vaja ju mingi toode maha müüa ja selleks tuleb müüdavast võimalikult ilus pilt maalida. sama lugu arhitektuurikonkudele esitatavate renderitega jne.

Anonüümne ütles ...

Võtsin lepingu välja: kui kasutusluba 1. juuniks pole, on õigus nõuda leppetrahvi 0,022% ostuhinnast (s.o ~300 kr) iga viivitatud päeva eest. Samas peab ütlema, et seda punkti algses lepingus polnud, kuid notari juures teemat tõstatades oldi nõus see sinna lisama.
Eks siis näis, mis kevad toob

JK ütles ...

tänud, anonüümne! jääme siis lootma, et arendaja oma kohustuse täidab, ja et kultuuriväärtuste ameti tüdrukud ja oliver alla ei anna. ehk saab siis hoone veidikenegi nägusamaks...

JK ütles ...

kevad tõi roopa 4 majale uue fassaadi. vaata värskeid fotosid!

Anonüümne ütles ...

oleks võinud ikka Roopa 4 fassaadi parapetti lõikuva suure akna algpildi järgset vastavust ka nõuda - ilupildil ja fotol on see detail ikka räigelt erinev paksu mugavsilluse tõttu. Kui akent/klaasi ei viitsitud katuseservani jätkata, miks ei võinud teha akna kohal fassaadi ehk silluseriba aknaga sarnasemakski, näitke tumehall läikiv pind, veidi sügavamal üldisest valgest fassaadipinnast. Laiskus, mugavus?

Luise ütles ...

See Luise 13 monstrum on väga jube mis sinna planeeritud on - selle ehitamise peab ära keelama !!!