summary: 3 objects by estonian architects in latvia and turkey. first, a complex of apartment buildings in riga, designed by erki valdre from the finnish firm kva arkkitehdit. second, another apartment building in riga, designed by merike raid. completed in early 2000's and not 1980's as you might think. and last but not least - possibly the most expensive and luxurious hotel in the mediterranean region - the mardan palace in antalya, with interiors partially designed by the office of meelis press. i have no further comments.
-
eksport!
siinsed arhitektid ei saa välisriikidest tellimusi mitte ainult tänu harvadele (vast kord-paar kümnendis saavutatavatele) konkursivõitudele. teid on teisigi, kuid tõsiasi on see, et ega neid teisi teid pidi eriti suurepärast arhitektuuriloomet tulema ei kipu. toon paljude seast paar näidet.
esimene objekt - grupp korterelamuid riia kesklinnast veidi maad põhja pool, suure tulevikuga skanste piirkonnas (kus muuseas valmis hiljuti selline maja). mainin kohe ära, et ega ma tegelikult ei peagi konkreetset näidet nii väga jubedaks, eriti allpool figureerivate näidete kontekstis.
majade arhitektiks on juba kaua soomes töötanud erki valdre sealsest arhitektuuribüroost kva arkkitehdit. esimesed kaks 24-korruselist torni valmisid 2008, kolmas järgnes aasta hiljem.
arendus näeb ette neljast tornist koosnevat kompleksi. viimase valmimisaastaks väidab arendaja 2011, kuid vaevalt see nii läheb. kuigi kolmas torn valmis juba 2009, on selles hetkeseisuga tervelt 47 müümata korterit, mistõttu võib arvata, et viimase torni ehitamisega ei jätkata niipea.
vaade juugendlinnast.
rubriigist "kuidas neid küll veidikenegi atraktiivsemaks muuta ning tähelepanu äratada, et saaksime lõpuks korterid maha parseldatud?! ... oot-oot, käes! led-tuled!! geniaalne!"
kui tahad korteriplaane uurida, siis fotode alune link on sulle. fotosid näidiskorterist võib vaadata siin.
mis mind selle kompleksi juures häirib, pole niiväga väljanägemine, vaid pigem ideoloogiline külg, eriti silmas pidades antud ala potentsiaalset tulevikku. nimelt on siia kavandatud kõrghoonetega pikitud äripiirkond, kus selline tüüpiline, veidi odavailmeline copy/paste laadis kinnisvaraarendus mõjub igatepidi kohatult. eesti kontekstis poleks mul mingit erilist vastuargumenti, kui sarnaseid korterelamuid püstitataks nt lasnamäele (silme ette kerkib vana-kuuli arendus), küll aga, kui selliseid arendusi hakataks toppima nt juhkentali piirkonda ilusate linnavaadete ja ala potentsiaalse tuleviku külge leechima. ja veel - ilmselgelt on tolle skanste arenduse näol tegemist kõrgemale klassile mõeldud elamispinnaga, mida ehk majade väljanägemisest eriti ei ootaks. suure osa korterite hinnast moodustavad aga just hunnitud vaated riia vanalinnale. leian, et tegemist on get-rich-quick sorti kinnisvaraarendusega, kus rahuldatud saavad arendaja (ehk merko tütar merks) ja hea vaatega korteri ostja, mitte aga linn, kuigi ideaalis võiks see suhe võrdsesse tasakaalu jääda.
muide, arkkitehdi valdre on väga sarnases stiilis neo-commieblockid püstitanud ka tallinna kesklinna... nimelt. asuvad paraku tõnismäel. tema varasemast loomingust on tähelepanu pälvinud tallinna majaehituskombinaadi 'katseelamu' kalamajas (vana-kalamaja 20a, valmis 1988) ning korterelamu mustamäel (sõpruse pst 255, valmis 1991, torniosa emil urbel).
eelneva kompleksi ehituskonstruktsioonide, elektrivarustuse ning ventilatsiooni-kütte-jahutuse taga oli aktsiaselts tari. tari enda ihuarhitekt merike raid on aga lätlaste pealinna õnnistanud sellise korterelamuga:
mis mind selle kompleksi juures häirib, pole niiväga väljanägemine, vaid pigem ideoloogiline külg, eriti silmas pidades antud ala potentsiaalset tulevikku. nimelt on siia kavandatud kõrghoonetega pikitud äripiirkond, kus selline tüüpiline, veidi odavailmeline copy/paste laadis kinnisvaraarendus mõjub igatepidi kohatult. eesti kontekstis poleks mul mingit erilist vastuargumenti, kui sarnaseid korterelamuid püstitataks nt lasnamäele (silme ette kerkib vana-kuuli arendus), küll aga, kui selliseid arendusi hakataks toppima nt juhkentali piirkonda ilusate linnavaadete ja ala potentsiaalse tuleviku külge leechima. ja veel - ilmselgelt on tolle skanste arenduse näol tegemist kõrgemale klassile mõeldud elamispinnaga, mida ehk majade väljanägemisest eriti ei ootaks. suure osa korterite hinnast moodustavad aga just hunnitud vaated riia vanalinnale. leian, et tegemist on get-rich-quick sorti kinnisvaraarendusega, kus rahuldatud saavad arendaja (ehk merko tütar merks) ja hea vaatega korteri ostja, mitte aga linn, kuigi ideaalis võiks see suhe võrdsesse tasakaalu jääda.
muide, arkkitehdi valdre on väga sarnases stiilis neo-commieblockid püstitanud ka tallinna kesklinna... nimelt. asuvad paraku tõnismäel. tema varasemast loomingust on tähelepanu pälvinud tallinna majaehituskombinaadi 'katseelamu' kalamajas (vana-kalamaja 20a, valmis 1988) ning korterelamu mustamäel (sõpruse pst 255, valmis 1991, torniosa emil urbel).
*
eelneva kompleksi ehituskonstruktsioonide, elektrivarustuse ning ventilatsiooni-kütte-jahutuse taga oli aktsiaselts tari. tari enda ihuarhitekt merike raid on aga lätlaste pealinna õnnistanud sellise korterelamuga:
ma ei saa teisiti, selline 'kaasaegne' arhitektuur tekitab mus külmajudinaid. see on nii õõvastavalt ebaatraktiivne, pudistatud maja, mille puhul on raske mõista, et ometi on selle autoriks loomeinimesena kategoriseeritav arhitekt, saati veel erki haridusega... aga pärast pikka juurdlemist leidsin selle maja juures ikkagi kaks head aspekti: 1) et see ei asu eestis, 2) et riiaski asub see võrdlemisi kõrvalises kohas.
igaks juhuks mainin, et tegemist pole 1980ndate lõpu / 90ndate alguse 'uusromantilise paneelikaga', nagu neid tollal sarnases võtmes päris palju vorbiti, vaid ikkagi nullindate alguspoolest pärineva teosega.
tari on ka muide ühe teise siinmail tutvustatud lätis asuva objekti konstruktsioonide ja elektripaigaldamise taga.
*
viimaseks objektiks on 2009 valminud antalyas asuv lukshotell - räägitakse, et euroopa / vahemerepiirkonna kõige kallim ja luksuslikum - mardan palace.
(märgin siinkohal, et hotelli kohta käiv tekstiosa on võrreldes algse versiooniga oluliste paranduste ja lisainformatsiooniga täiendatud. lõppu on lisatud ka väike lühiminiintervjuu.)
mainitud hotellikompleksi interjööride osaliseks projekteerijaks on meelis pressi arhitektuuribüroo. 560 toaga hotelli avamise järgselt ilmus õhtulehes sel teemal lugu pressi kommentaaridega, mida võib lugeda siin. paraku on artikkel ekslik, väites, et "kuigi numbritoad jäeti briti arhitektide hooleks, on ühiskasutatav ala ja suur osa välisarhitektuurist pressi büroo tehtud."
meelis press selgitab, kuidas asi tegelikult oli: "meie tehtud on selles hotellis vaid valikulised interjöörid nagu la brasserie restaurant (vt virtuaaltuuri), russian restaurant (vt virtuaaltuuri terrassilt), rum jungle lounge, monkey club (virtuaaltuur), jazz bar (virtuaaltuur), bowling alley (virtuaaltuur), lasteaed jne.... blogis toodud kreemivahused lobbyd, konverentsid, välisarhitektuur jne on kohalike türgi ja / või inglise ehituskunstnike loodud ja meil pole nende töödega mitte-mitte mingit sidet. väliala baaride ja paviljonide loomisel oleme kaasa löönud sisearhitektuuri või mööbli konsultandina ja mitte arhitektuuri küsimustes, blogis toodud fotodel kajastatu pole meie sulest. mardan palace on väga suur hotell - nagu linnak, selle loomise kallal töötas mitu sisearhitektide ja arhitektide seltskonda."
(märgin siinkohal, et hotelli kohta käiv tekstiosa on võrreldes algse versiooniga oluliste paranduste ja lisainformatsiooniga täiendatud. lõppu on lisatud ka väike lühiminiintervjuu.)
mainitud hotellikompleksi interjööride osaliseks projekteerijaks on meelis pressi arhitektuuribüroo. 560 toaga hotelli avamise järgselt ilmus õhtulehes sel teemal lugu pressi kommentaaridega, mida võib lugeda siin. paraku on artikkel ekslik, väites, et "kuigi numbritoad jäeti briti arhitektide hooleks, on ühiskasutatav ala ja suur osa välisarhitektuurist pressi büroo tehtud."
meelis press selgitab, kuidas asi tegelikult oli: "meie tehtud on selles hotellis vaid valikulised interjöörid nagu la brasserie restaurant (vt virtuaaltuuri), russian restaurant (vt virtuaaltuuri terrassilt), rum jungle lounge, monkey club (virtuaaltuur), jazz bar (virtuaaltuur), bowling alley (virtuaaltuur), lasteaed jne.... blogis toodud kreemivahused lobbyd, konverentsid, välisarhitektuur jne on kohalike türgi ja / või inglise ehituskunstnike loodud ja meil pole nende töödega mitte-mitte mingit sidet. väliala baaride ja paviljonide loomisel oleme kaasa löönud sisearhitektuuri või mööbli konsultandina ja mitte arhitektuuri küsimustes, blogis toodud fotodel kajastatu pole meie sulest. mardan palace on väga suur hotell - nagu linnak, selle loomise kallal töötas mitu sisearhitektide ja arhitektide seltskonda."
järgnevad fotod on korjatud erinevatelt saitidelt, lisafotosid pressi büroo poolt loodust näeb nende kodukal. kõigepealt aga kompleksist n-ö parema aimu andmise mõttes mõningaid väli- ja sisevaateid, millega, nagu öeldud, pole pressi büroo seotud.
tsiteerin vikipeediat: the hotel has [...] a 1,100 m2 spa, and its own beach containing 9,000 tons of sand imported from egypt. 10,000 m2 of gold, 500,000 crystals, 23,000 m2 of italian marble are used in the construction of the hotel.
kosmosevaade. mardani kompleks oma hiigelbasseiniga on täpselt keskel.
sisenegem.
nüüd aga pressi büroo poolt loodu juurde. paarile alljärgnevale fotole lisaks vaata fotosid ka pressi kodukalt või pigem ülalpool antud linke virtuaaltuuridele. meenutuseks siinkohal, et press on hariduselt sisearhitekt.
tsiteerin meelis pressi eelmainitud õhtulehe artiklist:
"Me tulime välja julgete mõtetega. Hiiglasliku diskoala sissepääs käib läbi hiiglasliku ahvipuuri, mis meenutab tihedat troopilist vihmametsa. Kogu disko välissein on kaetud elavate tuleleekidega. Ruumi põrand on kui hiiglaslik display, mis kannab sind virtuaalse maailma kohale."
ja delfi artiklist:
"Türgis on Pressi sõnul head võimalused projekteerida majja selliseid luksuslikke pindasid ja eritöödena valmivaid objekte, mida Kodu-Euroopas otstarbekas teha ei oleks. Türgis on nimelt kohalik käsitöökultuur nii vilgas, et osavatel meestel ja naistel ei tule veel pähegi oma ehistööde ning eriliste materjalimenetluste eest hingehinda küsida. Kohapeal valmistatud lahendused, lisaks veel käsitsi tehtuna, annavad aga tervikule sümboolselt palju juurde."
"Me tulime välja julgete mõtetega. Hiiglasliku diskoala sissepääs käib läbi hiiglasliku ahvipuuri, mis meenutab tihedat troopilist vihmametsa. Kogu disko välissein on kaetud elavate tuleleekidega. Ruumi põrand on kui hiiglaslik display, mis kannab sind virtuaalse maailma kohale."
ja delfi artiklist:
"Türgis on Pressi sõnul head võimalused projekteerida majja selliseid luksuslikke pindasid ja eritöödena valmivaid objekte, mida Kodu-Euroopas otstarbekas teha ei oleks. Türgis on nimelt kohalik käsitöökultuur nii vilgas, et osavatel meestel ja naistel ei tule veel pähegi oma ehistööde ning eriliste materjalimenetluste eest hingehinda küsida. Kohapeal valmistatud lahendused, lisaks veel käsitsi tehtuna, annavad aga tervikule sümboolselt palju juurde."
mainitud artiklites leiduva väänatud tõe kohta ütleb press, et "väljaannete kirjutised pole ju täistõde, vaid kallutatud soovist luua uudistekünnist ületav sündmus."
esitasin meelis pressile paar mardaniga seotud küsimust:
JK: Vaadates hotellikompleksi erinevaid siseruume, torkab silma, et teie büroo kujundused on ülejäänud ruumide ja välisarhitektuuri islamipärase eklektikaga võrreldes küllaltki n-ö klassikalis-moodsalt euroopalikud. Kas selle taga oli tellija teadlik soov saada hotellilinnakusse vaheldusrikkust, midagi nii magusama kui ka moodsama maitse eelistajaile? Teisisõnu, kas teie juurde tuldi konkreetse sooviga saada moodsas / euroopalikus võtmes kujundusi või oli teil tellija täielik usaldus ja vabad käed loomaks mida iganes pähe tuleb?
MP: Antalya turist veedab Türgis terve nädala erinevalt Eesti ühele majutusööle, väljaspool resorti pole talle piirkonnas ülearu palju atraktsioone pakkuda. Niisiis aktiviteedid oma õuele, ja mida rohkem neid nädala veetmiseks pakud, seda parem. Kompleksi maht läks metsikult suureks (200 000 m2), sellist mahtu pole tark hoida ühe arhitekti käes ja ühes võtmes, näiteks ainuüksi söögikohti sai 17. Kokku pusis kompleksi kallal viis seltskonda - inglased, sakslased, itaallased, türklased, meie. Tegumoodi rätsepale ette ei öeldud, saime vabad käed.
JK: Kas ruumid, mille teie büroo sisekujundas, määrati teile tellija poolt, või saite neid ka ise valida?
MP: Suures osas määrati tellija poolt, mõnest ettepanekust olime sunnitud loobuma, kuna jõud poleks selles ajagraafikus mahust üle käinud.
JK: Õhtulehe artiklis mainitakse golfimaailma villasid ja golfikeskuse peahoonet kui teie jaoks "uutest väljakutsetest mardani juures" - kas see tähendab, et töö Mardaniga on jätkumas, ja kui, siis mis täpsemalt oleks nende juures teie büroo roll?
MP: Oleme kundega mõlemad ootel, tema ootab, et ajad paraneks ja meie sedasama...
JK: Kas koostöö Ismailoviga on jätku saanud ka Mardani-väliselt?
MP: Midagi muud pole me talle joonistanud.
JK: Kas majandusseisule vaatamata on veel järele jäänud välistöid, mis parajasti käsil, või juba lõpetatud, aga paremat aega ootamas?
MP: Varssavis Fuksase Business Gardeni hotelli sisekujundusega oleme lõpusirgel. Saksamaal Celles läks hiljuti töösse Celle Golf & Spa Hotel projekt.
MP: Antalya turist veedab Türgis terve nädala erinevalt Eesti ühele majutusööle, väljaspool resorti pole talle piirkonnas ülearu palju atraktsioone pakkuda. Niisiis aktiviteedid oma õuele, ja mida rohkem neid nädala veetmiseks pakud, seda parem. Kompleksi maht läks metsikult suureks (200 000 m2), sellist mahtu pole tark hoida ühe arhitekti käes ja ühes võtmes, näiteks ainuüksi söögikohti sai 17. Kokku pusis kompleksi kallal viis seltskonda - inglased, sakslased, itaallased, türklased, meie. Tegumoodi rätsepale ette ei öeldud, saime vabad käed.
JK: Kas ruumid, mille teie büroo sisekujundas, määrati teile tellija poolt, või saite neid ka ise valida?
MP: Suures osas määrati tellija poolt, mõnest ettepanekust olime sunnitud loobuma, kuna jõud poleks selles ajagraafikus mahust üle käinud.
JK: Õhtulehe artiklis mainitakse golfimaailma villasid ja golfikeskuse peahoonet kui teie jaoks "uutest väljakutsetest mardani juures" - kas see tähendab, et töö Mardaniga on jätkumas, ja kui, siis mis täpsemalt oleks nende juures teie büroo roll?
MP: Oleme kundega mõlemad ootel, tema ootab, et ajad paraneks ja meie sedasama...
JK: Kas koostöö Ismailoviga on jätku saanud ka Mardani-väliselt?
MP: Midagi muud pole me talle joonistanud.
JK: Kas majandusseisule vaatamata on veel järele jäänud välistöid, mis parajasti käsil, või juba lõpetatud, aga paremat aega ootamas?
MP: Varssavis Fuksase Business Gardeni hotelli sisekujundusega oleme lõpusirgel. Saksamaal Celles läks hiljuti töösse Celle Golf & Spa Hotel projekt.
14 kommentaari:
Töö tellija kalevist?
Too käis Meelis Pressi hotelli kohta siis. Ma usun, et türklased on kõige täiega rahul.
Huvitav, mis Hiinast koorub:
http://www.ehitusuudised.ee/article/2011/1/11/eesti-arhitektid-loovad-hiinas-uusi-linnaosasid
usun, et kõige rahulolevamad on siin a) meelis press oma rahahunnikus ja b) töö tellija, küll aser, mitte türklane (http://en.wikipedia.org/wiki/Telman_Ismailov)
siinkohal tasub meenutada philip johnsoni surematuid sõnu: 'i am a whore' - asi lihtsalt selles, et mõni arhitekt kipub olema kordades hooram kui teine.
aga mis puutub hiinasse, siis postimehe täisartikkel on siin: http://nagi.ee/photos/photo_sizes.php?id=17463457&size=o
... ja tõnis ikka aeg-ajalt kirjutab blogisse ka - http://t6nis.blogspot.com/ - püüan tõnise ja merjega mingi väikese inteka ka välja võluda, aga jäägu see praegu saladuseks. peaksin veel asja üle mõtlema.
hehe.. alustasin postituse lugemist lootusrikkalt )) need riia 3/4 valmis olevad tornid mulle ausaltöeldes tõsiselt meeldivad! Aga edasi kerides.. nojah, rohkem midagi rõõmustavad paraku ei järgnenud ))
lisasin esimese objekti pihta veidi teksti.
vaata veel: raivo puusepa kaubanduskeskus riias http://www.puusepp.ee/index_details.php?id=62&num=1
ja meeli 'nord projekt' truu arendust kuskil lätis, kusjuures väidetavalt tegemist konkursitöö tulemusega http://www.nordprojekt.ee/index.php?page=&action=detail&id=96 - majad peaksid olema valmis http://www.okna.lv/index.php?name=data&elid=132
iseennist ju väga võimas, et Press sellise töö sai. Aga miks ta pärast sellist asja peab üldse midagi edasi tegema? 1.4 miljardit dollarit ehitusmaksumus - siit peaks ja üht teist arhitekti taskusse ka minema.
siin mai šeini võidutöö aastast 1994 rovaniemis asuvale büroohoonele http://www.arhliit.ee/koosseis/loomingud/looming/601/ šeini kodukas maas praegu, fotot valminud majast ei viitsi otsida.
Niih, see on mu elu esimene kommentaar (ja ilmselt pikaks ajaks ka viimane) aga ma lihtsalt ei saanud teisiti - külmajudinad ja kananahk tulid peale, kui neid asju nägin. Raha pole küll rukis, et korra aastas saab, aga maa on paraku väga piiratud resurss ja seda selliste koledustega pilastada on valus. Väga valus. Eriti teades, et arhitektid on Erki väljalase. Hoor võib ju olla aga ikkagi teatud piirini...
Midagi niisugus nagu Mardan Palace Eestisse küll ei tahaks.
Aga tasuks meenutada: Türgis on natuke erinev kultuurikeskkond, mulle on mulje jäänud, et sama moodi nagu slaavlastele, meeldib ka neile palju kulda ja karda. See minimalistlik suund on ikka rohkem Skandinaavia teema. Lisaks peab sellel asjal ikkagi kasutajaid olema, mõni naftakuningas niisama oma kapriiside rahuldamiseks ju niisugust asja ei ehitaks.
Teine asi on muidugi see tühja koha peale ja linnaga mitte sidusalt ehitamine, aga kui Shark el-Sheikis olla käinud, siis võib aru saada, et see ongi taotluslik.
Vaielge vastu kui tundub, et ma olen väga valesti aru saanud.
Telman Ismailov on igati põnev mees. Veidi lugemist: http://www.rumafia.com/person.php?id=48 Vene ärimeeste kohta näitas ETV üksvahe filmi "Seaduslikud vargad" / "Thieves by Law", täiesti soovitatav vaatamine.
Tekib küsimus, et kui eetiline selliste meeste heaks töötamine on. Küllap rahaga saab südametunnistusepiinu vaiksemaks.
noh meelis press, siin on sulle veelgi parem võimalus endale head nime teha: "Telman Ismailov plans on constructing another hotel in Turkey, the most expensive one in the world; and purchasing the Turkish football club “Antalyaspor”."
lisalugemist meelis pressi kohta: aastast 2007 http://www.ap3.ee/?PublicationId=31503ED6-39D4-4163-9D98-74AA1E3959CE&code=3515/new_eri_artiklid_351522 ja aastast 2008 http://publik.delfi.ee/news/mitmesugust/article.php?id=18375612
neist jääb mulje nagu oleks pressi büroost pärit vaid sisearhitektuur. hilisemas õhtulehe artiklis aga öeldakse, et "ühiskasutatav ala ja suur osa välisarhitektuurist on Pressi büroo tehtud"
teagi mida uskuda.
NB! lisatud meelis pressi kommentaar ja parandused-täiendused!
!! lisatud väike lühiintervjuu meelis pressiga !!
Postita kommentaar