017: hansuõue elurajoon tallinnas

summary: five apartment buildings along the western border of tallinn, designed by agabus endjärv truverk architects (now part of allianss). the buildings by themselves are well-designed with their optically exciting facades, but on the other hand, the hectic and headless planning of this whole area is unfortunately very characteristic to tallinn.

-

2008 lõpus valmis tallinna piiril tiskres skandaalse sünnilooga hansuõue elurajoon. algselt kavandatud kuuest majast on tänaseks realiseeritud 5, ühe hoonega jõuti vaid soklikorruseni. siis tuli kriis.

hoonete tagant jookseb linna piir, teisel pool asub nn vaeste tiskre.

render: artig.ee


tänaseks valminud hoonete peibutuspilt.

render: artig.ee


ja siin reaalne olukord.





nägusad hooned on projekteeritud prestiižses büroos agabus endjärv truverk arhitektid, autoriteks priit pent [s 1973] ja eero endjärv [s 1973].

foto: jarmo k


ütlevad arhitektid: "planeeritud on kahte tüüpi hooned. suuremad on kolme trepikojaga pikad voolavad, lihtsa vormiga kortermajad, kus viimase korruse taandega ja tugeva katusejoonega on rõhutatud horisontaalsust. väiksemad on ühe trepikojaga punkthooned. hoonete fassaadikujunduses on jälgitud lihtsat ebakorrapärast aknajaotust, mis laseb kõneleda rohkem vormil kui fassaadil." [www.aet-arhitektid.ee]

foto: jarmo k



foto: jarmo k


"välisviimistlus on musta taustaga rootsipunane hõre, ülespoole tihenev puitribistik, mis hakkab erinevate vaatenurkade all erinevaid optilisi efekte looma. hoone katusejoon on rõhutatult massiivne, andes hoone vormile selge lõpetatuse."

foto: jarmo k


"hoone mahud sai planeeritud alt lahtised või kõrge sokliga, millega saavutasime massiivsele hoonekehandile ka vajaliku õhulisuse ja kerguse. soklikorrusele planeerisime parkimiskohad ja panipaigad. majade ümber moodustuvad nõlvad, mis annavad ümbritsevale maastikule vaheldusrikkuse ja mitmekesistavad olemasolevat tasast maapinda."

foto: jarmo k


ahjaa, hoonete eelmainitud skandaalsest sünniloost saab täpsemalt lugeda siin. pähklikoores: skandaal seisneb selles, et tollane linnavalitsus kehtestas ja kiitis heaks detailplaneeringu, milles polnud määratletud maksimaalset korterite arvu, olgugi et seletuskirja järgi oli kortereid ette nähtud 79. kuid et juriidiliselt on detailplaneering n-ö suurema võimuga kui seletuskiri, paisutas arendaja hoonete mahu süüdimatult 200 korterini...

ja veel skandaale? veel skandaale! enamjaolt väikeste eramute piirkond on juba suht üle kuhjatud rida- ja kortermajadest, kuid soovitakse neid juurdegi ehitada: loe siit. ja siin veel üks lugu ülerahvastatuse käes vaevlevatest tiskrelastest.

elu nagu smurfikülas või "edward scissorhands-is". vaade lucca külast üle teelahkme elurajooni. taamal teletorn ka näha.

foto: jarmo k


...


ja kui kedagi peaksid huvitama intiimsemat sorti fotod kirjeldatud hoonetest, võiksid kiigata siia või siia. plaane ma ei leidnud.

6 kommentaari:

cd ütles ...

Tere!

Kevadel/varasuvel käisin hollandi linnaplaneerimistudengitega bussiekskursioonil. Hansuõue kõrval ja külje all käisime ka. Külalised tõdesid, et majad välimuselt igati ok, aga, vabandust, kes teil planeeringutega tegeleb... Nad pidasid silmas mitte niivõrd majade endi paigutust kuivõrd Hansuõue ala ja muu ümbritseva keskkonna segast suhet. Jäi ainult nõustuda, sest majasid sai vaadatud kusagilt ebamäärasest võsast, kraavi pervelt.
(Loen praegu J.Jacobsi legendaarset "The Death and Life of Great American Cities" ja tahaks tõesti hüüda: kõik inimesed tagasi linna! Elagu tihedus ja mitmekesine linnaruum! oeh...)

Jarmo K ütles ...

jep, seal alal on tõesti kõik nii faking segamini, et see ajab pööritama ja tekitab hulga küsimusi.

tekkind "juriidiliselt korrektset" olukorda kirjeldatakse ka ekspressi artiklis.

muide siin kerkib esile ka arhitekti eetika küsimus... a sellest ma ei tahaks rääkida.

Jarmo K ütles ...

muide carl, jätkasin raudtee maja kommides sealset teemat. mõnevõrra.

Anonüümne ütles ...

Kirjutan Tiskre - Hansuõue rajoonist, milline ta on hetkel 2011.aastal.

Elame siin juba viis aastat. Meie majas olime esimesed elanikud ehk siis saame ikka võrrelda, kuidas oli 2006.a. ja mis on praegu.

Alguses bussipeatus oli kaugel (Tiskre), puudusid mänguväljakud.

Nüüdseks on kõik vajalik valmis ehitatud.
Maja ees on mänguväljak vanematele lastele (spordiväljak) ja lähedal Hansu majade vahel on suur mänguväljak väiksematele lastele (kuigi ka seal võib ronida).
Juba mitu aastat olemas ka "meie" bussipeatus Keskpäevatee. Väga lähedal.
Samuti lähedal on Selver (poodide valik aina laieneb) - 3 min. autoga, 15 min. jalgrattaga.
Arvan, et kõik Tiskre ja Tabasalu elanikud on õnnelikud, sest on valmis ehitatud mugav jalgrattatee (rannamõisa). Vanasti jalgrattaga sõita Rannamõisa tee mööda oli väga ebamugav, aga nüüd on kõik selleks et nautida jalgrattasporti!
Rand: kohalik rand on siiamaani olemas, 5 - 7 min jala. Kakumäe randani 10-12 min jalgrattaga või 5 min. autoga. See on suur eelis suvel, kui ilmad on palavad.

Miinused: buss nr 4 käib paar korda tunnus, mõnikord üks kord tunnis.Aga õnneks sellel aastal lisati veel hommikust aega (ehk käib kolm korda tunnis, hommikul see eriti mugav).
Muud ei oska öelda midagi. Õhk on siin hea, sääsed täitsa olemas (sellel suvel vähem kui eelmisel), et mõnikord tekib tunne, et olen maal.

Anonüümne ütles ...

ei kahtlegi, et tegemist on küllalt mugava ja mõnusa elukeskkonnaga.

pigem jääb lihtsalt selgusetuks, miks sinna "peaaegu maakohta meenutavasse" keskkonda peaks ehitama suuri korterelamuid. ühest küljest need parasiteerivad olemasoleva tekkinud keskkonna küljes, teisalt muudavad sedasama keskkonda tundmatuseni.

see on peaaegu tavaline näide sellest, kuidas tallinnat planeeritakse krundikaupa, mitte tervikuna. ja kui lõpuks on iga lüli kujundatud erinevalt, suva järgi, siis tulemuseks ongi paras kaos, nagu seda tegelikult terve tallinn niigi on.

samas - äkki nii ongi põnevam. on ju omamoodi isetekkelisus seegi.

Jarmo Kauge ütles ...

huvitav oleks kuulda tiskre kui algselt eramurajoonina arendatud piirkonna esmaelanike kommentaare - nüüd on ju ala identiteet kõigepealt rida-, seejärel korterelamute valmimisega radikaalselt teisenenud. ei tahaks eriti uskuda, et kunagi tiskresse eramukrundi soetanud inimesed end seal nüüd sama mugavalt tunnevad nagu enne, pigem arvan, et nende ootused ala tulevikust olid pigem teised...

kaldun arvama, et pigem on õnnelikud just teise-kolmanda laine tiskrelased, kes on soetanud kodu rida- või korterelamusse, ümberringi aga enam või vähem elitaarne eramurajoon. omamoodi parasiteerimisena tundub see mulle tõepoolest...

või näen asja liiga must-valgelt?

igatahes tänud anonüümsele tiskrelasele kommenteerimast, see on põnev teema, mille üle võiks edaspidigi arutleda.