014: eesti raudtee uus peahoone

summary: estonian railways headquarters, completed in 2008 and designed by urmas lõoke. the building sits next to the railway station, being well visible from the dome hill.

-

2003. aasta lõpus korraldati kutsutud konkurss eesti raudtee uue peahoone projektile. selle pani kinni arhitekt urmas lõoke [s 1950]. tänaseks on konkursist kulunud 5 aastat ning projektist monitoril saanud reaalne hoone.

suur seitsmekorruseline büroohoone on mu arust antud kontekstis eriti tänuväärne, kuna toob balti jaama ümbruse räigusse teatavat viisakust, korralikkust. see on vist mingi linnaseadus [noh, nagu vaste loodusseadusele], et jaamade ümbrused on pea alati siuksed eluheidikute hängimiskohad ja oma rahvaste kirjususes ka suht kriminogeensed. raudtee peahoonet, samuti shnelli hotelli [valmis 2005, arhitektid muru & pere], võiks vaadata kui esimesi linnukesi balti jaama ümbruse korrastumise protsessis. loodetavasti ei jää see protsess soiku ning realiseeruvad ka suurejoonelised plaanid praeguse turu alal ning skoone bastionil. seni aga nautigem uushoonet tema uhkes üksinduses.

foto: jk


tsiteerides arhitekti ärilehe intervjuust: "tänu vaatele ülevalt on ka maja katus mõeldud fassaadina – seal ei ole ühtegi tehnilist kasti nagu teistel majadel." vaade toompea nõlvalt.

foto: jk


maja vorm on mõnusasti efektitsev: vahelduvad pehmelt ümarad jooned ja karmid teravnurgad. samas mõjub hoone üpris elegantselt. paraku pole ma fassaadil kasutatud helerohelise tooni eriline fänn. selle taga on aga arhitekti poeetiline taotlus tuua toompargi rohelust ka teisele poole toompuiesteed.

foto: jk


foto: jk


linn. nojah, eks ta tegelt hakkabki tasapisi sedamoodi näima.

foto: jk


foto: jk


foto: jk


siin aga mu silmis täielik möödapanek. siukest materjali fassaadile planeerides võiks ikkagi kaks korda järele mõelda ja siis ümber mõelda. õnneks on seda topitud vaid perrooni-poolsele fassaadile.

foto: jk


urmas lõoke pole aga oma loominguga päris rahule jäänud. tsiteerides taas eelmainitud intervjuud: "arhitektil on väga raske jääda oma tööga täiesti rahule. mitte et ma tahaks maja ennast hoopis teiseks muuta. ma arvan, et põhieesmärgi olen saavutanud. küll aga jääb puudu urbanistlikust lähenemisest lahendamaks balti jaama ümbruse logistikat, mis tuleb kunagi ette võtta eri arendajate ühe laua taha toomise teel. teisele poole perroone on ette nähtud ärihooned, kaubanduskeskused ja nii edasi – nendega peaks tekkima parem side, samuti toompuiestee majadega ning ka kõnesoleva eesti raudtee peamajaga..."

foto: jk


foto: jk


"... lisaks parkimine, mis on praegu peidetud kõrvaloleva estconde büroohoone taha raudtee äärde. selle oleks võinud lahendada ühise parkimismajaga, aga eks aeg näitab, võib-olla lähebki kunagi nii." [ärileht, 18. oktoober 2008]

foto: jk


foto: jk


sekka ka üks värskem foto. siin näha majale hiljem paigaldatud logo.

foto: jk


foto: jk

10 kommentaari:

PILLÄ ütles ...

mmm...väga looduslikku tooni roheline indiid!

cd ütles ...

Tere!

Selle majaga oli nii et muinsuskaitse tahtis kaks korrust madalamat hoonet, aga lõpuks sai tellija ikkagi oma tahtmise. Muinsuskaitse enda inimesed olid ka tegelikult erinevatel seisukohtadel. Selge on see, et vanalinna perimeetril kerkib varsti teine linnamüür. Siin võiks viidata karikatuuridele eelmises postituses. Iseenesest pole halb, et vanalinna ümber uusi maju ehitatakse, aga tahaks näha rohkem selliseid projekte, mis ennast vanalinnaga ka suhestavad (või seda senisest rohkem teeksid). Muidu muutub vanalinn üha kurioossemaks oma eraldatuses. Samuti sooviks seda, et Lõokese mainitud logistika ja linnaline sidusruum toimiks ka üle liiklusmagistraalide, mis vanalinna ümbritsevad (Toompuiestee, Mere puiestee jt). Ja veel: muinsuskaitsjate põhjendus, et hoone varjab Kopli-poolseid vaateid Toompea suunas on minu meelest palju ebaolulisem argument, kui see, et uusehitis oleks võinud vanalinna ja seda ümbritseva avaliku ruumiga palju läbimõeldumalt suhestuda.

chile ütles ...

Oot mismõttes siis suhestuda? Paar vimpergi, ümarkaart, teravkaart ja etikukivi?

cd ütles ...

to chile: ja-jah, hulgi kohe. Näiteks midagi sellist: http://www.fashionarchitecturetaste.com/Sint%20Lucas%20-%20image.html

Jarmo K ütles ...

carl, väga hea, et siin asjade taustadest meile räägid. loodetavasti tulevikuski (:

a see perimeetri uushoonestuse vanalinnaga suhestumise probleem... tõesti, mis mõttes sa seda mõtled? kas just tolles logistilises mõttes? et oleks füüsiliselt rohkem seotud vanalinnaga, sujuvalt üleminev? nooh, à la salto projekt skoone bastionile? tegelt see pole just ideaalne näide oma mõtte ja asukoha poolest. kuid kas ühte maja ühele konkreetsele krundile projekteerides saab üldse eriti mingist rahuldaval määral suhestuda üritamisest rääkida, nt antud juhul, kui hoone on mu arust kaitse- või mõjuvööndist väljas (ei viitsi kontrollida) ja vanalinnast ju küllaltki kaugel (ja faktiliselt hoopis teises linnaosaski, hehhe)? kas nt antud maja puhul ja antud tingimustes oleks saand kuidagi paremini teha, et hoone paremini vanalinna ja seda ümbritseva avaliku ruumiga suhestuks? hm. ma küll seda välja ei mõtleks.

ja siukseid magistraalide poolt julmalt äralõikamisi on tallinnas ikka hulgi. katkestuste linn, noh. kas oli see veronika valk, kes kuskil pani ette teha mingi hull jalakäijate üleminek mere pst-lt admiraliteedi kvartalisse? miks mitte, ffs! üleminekumaastik-sillad ühest kvartalist, linnaosast, tänavapoolest teise, vaid jalakäijatele, autod kobigu tunneleisse! no oleks äge.

eh, ma täpselt ei teagi, mida ma siin ajan (:

cd ütles ...

Väga lahe... siin hakkab midagi diskussiooni-sarnast tekkima!
to jk: oma kommentaari kirjutades olid mul väga sarnased mõtted meelel. Oled hästi pihta saanud. Raudtee hoone jääb tõesti vanalinna muinsuskaitsealalt välja, kuid asub siiski selle kaitsevööndis. JAH, Sul on õigus, et ühe hoone osas on raske mingeid olulisi muudatusi tekitada. JAH, Salto Skoone planeering on seni huvitavaim pakutud (probleemi)lahendus, aga see hõlmab tõesti väga suuri linnaplaneeringulisi muudatusi, mida ühe väikse krundi omanikul on võimatu teha. JAH, jalakäija/jalgratturi/kepikõndija ligipääs Šnelli pargile võiks mugavam olla. JAH, Veronika Valk tegi silla Mere puiesteele. Mis mul meenus - Kosmose pakutud Viru ristmik on siiski vist kõige lahedam ja inimese-sõbralikum. Kui nats fantaseerida, siis võiks vanalinna ümbritsev ringmagistraal praeguse asemel viis meetrit (või 10m) maa all olla. Ehk tunnelis. Nii et praegused laiad puiesteed liidetaks terviklikult rohevööndi ja ümbritsevate linnaosadega. Usun, et ligipääsetavuse paranemine aitaks kaasa vanalinna senisest mitmekesisemale kasutamisele ja tooks sinna rohkem lahedaid ettevõtteid, poode, asutusi ja mis kõige tähtsam - kohalikke inimesi. Ligipääsetavus "mõjub" muidugi ka turistidele, kuid vanalinn on nagunii nende peamine sihtkoht Tallinnas käies, nii et turistide arvu erilist kasvu ma tõenäoliseks ei pea. Iseasi on muidugi see, et paljud kohalikud väldivad vanalinna just turistide pärast... Aga see probleem on ikkagi kesksuve oma enamasti.
Praegu on vanalinn ikka totaalne saareke. Mingi paralleel tekib magistraalide ja vallikraavide vahel... Mõlemad takistavad inimeste liikumist.

cd ütles ...

Esteetikast.

Teadlik kohapeal käimine muudab vahel arvamust. Mitte et mul varem selle hoone välimuse kohta midagi väga vastumeelset oleks olnud, aga viimati kui tast möödusin, siis vaatasin et tegelikult suht ok maja. Kes tahab, võib seda isegi linnamüüri parafraasina käsitleda: äärtel ümarad tornid, mis integreeritud müüri. Ja roheline klaasfassaad mõjub nurga alt vaadates kohati nagu paesein, kus paekivid püstiselt laotud. Maja ees on isegi natuke ruumi, nii et ka selles osas muutus mu arvamus positiivsemaks. Aga maht on ikka liiga suur mu meelest.

to jk: tahtsid, et vanalinnast kui saarest veel räägiksin. teen ettepaneku seda teemat jätkata kuskil nähtavamas kohas. näiteks kui Sa ka midagi vanalinnast kirjutad. haha. üllata meid. (vihjeks niipalju, et Tallinna vanalinna ehituskehandist on ligi 50% 19.saj või uuem. Isegi postmodernismi on mitu tükki, aga seda tead Sa isegi).

Jarmo K ütles ...

õh, mai mäletagi täpselt, mis ja kas üldse meil suuliselt ja veini kõrval selgemaks arutatud sai, igatahes... tollele vanalinn-kui-saareke väitele olen ma endiselt kategooriliselt vastu (sest mis koht peale viru keskuse ja ka nt vabaduse väljaku ümbruse [bussipeatuste, hehe] POLEKS tallinnas saareke?!).

hmm, õhtukohvi kõrval poole ajuga mõeldes võiks tln rahvarohkemaks ja kompaktsemaks muutmist positiivselt mõjutada...

lahendus 1: 100 000 immigranti ida-euroopast, moslemimaadest, hiinast, aafrikast, kust iganes [küll siis eestlaste esialgne vihalaine ja pool-kapi-rassism kümnenditega jahtuks]. [nõnda aga süveneks tegelt üpris tõenäoliselt hoopis äärelinnastumine-getostumine ning algne unistus rahvarohkemast kesk-tallinnast, kompaktsemast-elavamast linnast satuks vist kahtluse alla...]

lahendus 2: 100 000 maakat linna! heh, suht terve ülejäänd eesti jääks siis elaniketa :D

lahendus 3: 100 000 äärelinlast kinnisvarapõldudelt ja tln ümbrusest tagasi kesklinna! küprok-karbid buldooseritega maha, eesti saaks viska-viis kogu maailmalt eeskujuliku toimimise eest hahahaa.

3. lahendus oleks mu arust äge, 1. mõnevõrra ka, kuigi jah, enne pigem maandub esimene eestlane kuul. ja marsil korraga.

...

raudtee majast veel see, et mul läks täitsa meelest mainida toda väikest veesilmakest hoone nurgas.

Jarmo K ütles ...

(ja peaks ka lugema su mainitud raamatut!)

Jarmo Kauge ütles ...

lisatud paar fotot!