061: tallinna raekoja konkursitöö saltokatelt

summary: project by salto architects for the new tallinn city hall. the project was chosen to the final round among 8 other contestants. the entry emphasizes on (what i guess are) somewhat phenomenological qualities, especially on its openness to the public, proposing a compact landscape-building with a long terraced and limestone-covered "tail" stretching towards the harbor basin and hence connecting the city hall with the culture factory and the museum of contemporary art. the main facade acts as an information wall using led-panels.

-

jätkub tallinna uue raekoja teema. nagu lubatud, tuleb lisaks võidutööle esitlemisele teisigi märkimisväärseid konkursiprojekte, et ka neil oleks võimalust tähelepanu pälvida. sest kipub ju tavaliselt nii olema, et pärast tööde avalikustamist ja heal juhul eksponeerimist lühiajalisel näitusel need konkursiprojektid, kui tahes head, n-ö haihtuvad avalikkuse silmist. mistõttu on mu meelest hästi mugav ja loodetavasti ka kasulik eelkõige kõiksugu arhitektuurihuvilistele, kui need projektid võimalikult täies mahus kuhugi alaliselt talletuvad, sest, olgem ausad, büroode kodukad on meil tihtilugu küllaltki lakoonilised ja pildipõhised ning äärmiselt harva täienevad, lisaks raatsitakse piiratud mahuga erialastes žurnaalides puudutada vaid ehk esikolmikut, sedagi justkui möödaminnes. aga olgu,

alljärgnevalt arhitektuuribüroo salto ettepanek uuele raekojale, mis küll esikolmikusse ei pääsenud, kuid valiti žürii poolt finaali. projekti autoriteks maarja kask, karli luik ja ralf lõoke.



projekti seletuskirjast:

"linnavalitsuse uus hoone ei ole eraldiseisev object [sic! - jk], vaid osaleb ümbritsevas keskkonnas laiemalt. hoone pikendus veeni moodustab linnaliku pargi linnahalli, kalasadama basseini ja kultuurikatla vahel. objektikesksesse linnamaastikku tekib maastikuline linnakude."

"hoone on osa rannapromenaadist ja tugevdab tallinna imagot merelinnana. maja pealispind on kaetud freesitud paekiviga, mis kalasadama pool sujuvalt merre siseneb. vastavalt veetasemele on piir mere ja maa vahel alati erinev."



julgen väita, et raekoja projekt esindab taaskord salto arhitektidele omast fenomenoloogilist lähenemist arhitektuurile, kus olulisel kohal on indiviidi-keskne hoone füüsilisuse ja materiaalsuse tunnetamine läbi erinevate meelte ja tajude. nagu on näha renderitelt ja ütleb ka seletuskiri, on see hoone kui jätk maastikule ja rannapromenaadile, minnes sujuvalt üle ühelt olemuselt teisele, kaasates seejuures põneva nükkega oma n-ö koostisosaks meregi. raekojale kohane linnarahvale avatuse sümbolistlik tasand avaldub hoone ligipääsetavuses ning (selle ümber ja peal) käidavuses, tuginedes selle läbi kogemuslikkusele. pakkudes ruumilisi elamusi kutsub see hoone end avastama, see on “tallatav” arhitektuur, maastik-maja, mille ideelise venna võib leida samast kõrvalt linnahalli näol.

salto varasematest suurematest või valminud projektidest võiks raekoda kõrvutada nt admiraliteedi kompleksi ja kunstiakadeemia konkursitööga, kuid ka tartus asuva kroonuaia kooli juurdeehitisega. kõiki neid loodan tulevikus siin lähemaltki tutvustada.

sarnast lähenemist võiks tajuda mujal maailmas asuvatest objektidest nt temppeliaukio kiriku, yokohama terminali, oslo ooperimaja ja roosendaali paviljoni juures.

kuid et fenomenoloogia arhitektuuris pole teema, milles ma end koduselt tunneks, võib öeldule vabalt vastu vaielda ning pakkuda välja asjalikumaid teooriaid ja arvamusi.



muide, žürii arvas arhitektide idee - tõmmata ajaloolise kalasadama rannajoon hoonele sappa ning üleüldse selle tugevat seotust kalasadama ja kultuurikatlaga - olevat suure rakenduspotentsiaaliga.



"linnahalli esisest platsist kujuneb linnavalitsuse esindusväljak, kus asub peasissepääs ja millelt on näha maja kõikidel korrustel toimuvad tegevused. väljakupoolse fassaadi lamellidesse on kootud led-torud, millest moodustub hiiglaslik ekraan, kus saab näidata linlastele oluliste ürituste ülekandeid ning mis loob interaktiivse sideme linnavalitsuse ja linnakodaniku vahel."



"hoone paigutus krundil võimaldab avada vaate kultuurikatla peafassaadile, mille ette moodustub ühiskasutuses olev väljak. mere pool asuv linnahalli parkla moodustab teistsuguse iseloomuga haljastatud varjulisema platsi. erinevad linnaväljakud moodustavad võimsa mitmetasandilise linnaväljakute kombinatsiooni koos linnahalli pealse avaliku ruumi, rannapromenaadi ja kultuurikatla hooviga."



"hoone maht on lahendatud võimalikult kompaktselt ja ruumi paindlikku kasutamist võimaldavalt. hoone keskel asuvad vertikaalid, kommunikatsioonid, abiruumid, mille ümber on avatud büroopind. sisselõiked loovad lisaperimeetrit väiksematele ruumidele ning toovad maja sügavusse valgust. sisselõiked läbivad hoonet juba alates esimesest korrusest siseaatriumitena, muutudes üleval pool välisruumiks."

esimene ja keldrikorrused:



"kogu parkimine on lahendatud linnahalli esise väljaku all kahekorruselise maa-aluse parklana. parkla paigutamine hoone põhimahust väljapoole võimaldab hoone kandestruktuuri käsitleda parkimisest sõltumatult. kuivõrd parkla toimib lisaks uuele raehoonele ka kultuurikatla ja linnahalli parklana, võimaldab selline paigutus otsesidemed parklast esindusväljakule."

teine kuni seitsmes korrus. bossi kabinet viimase korruse põhjapoolses nurgas.



zürii protokollist võib hoone siseplaneeringu kohta lugeda järgmist: "hoone kavand on skemaatiline ning toob välja ainult võimalikud funktsioonid. kuigi rakendatud põhimõte, et arhiivid, side- ja abiruumid asuvad hoone keskel ning kontoriruumid on paigutatud nende ümber, tundub olevat mõistlik, on avatud interjööri suurte ruumide kavandatav eraldamine veekardinate abil üpris keerukas ja küsitava väärtusega," kuid et "need ettepanekud sobivad hoone üldise idee raamesse ning suurendavad selle väljendusrikkust." mainitud veekardinaist allpool täpsemalt.

tagasi seletuskirja juurde:

"pargipoolsemasse külge kaldpindade alla moodustuvad osaliselt kõrgemad ruumi osad ning tekivad põnevad vaated tasapindade ja katusemaastiku vahele. sellesse tsooni on paigutatud suuremat kõrgust vajavad ruumid."



"hoone pealispind alates veest kuni büroo-osa alguseni on osa avalikust ruumist; büroodega külgnevate kaldtasapindade vahele moodustuvad terrassid on kasutamiseks töötajatele ja toimivad puhke- ja koosolekuruumidena vabas õhus."





"energiasäästlikkuse saavutamiseks on hoone planeeritud võimalikult kompaktsena. kogu maja klaasfassaad on kaetud päikesekaitselamellidega, mis võimaldavad päikeseenergia passiivset kasutust ning kaitsevad ülekuumenemise eest. vent-ruum on planeeritud keldrisse, võimaldades hoonest väljatõmmatavat õhku kasutada parkla sissepuhkeks."

"hoone viimase korruse põranda kõrgus jääb alla 27 meetri, seega ei pea hoone täitma kõrghoonetele esitatud tulekindluse nõudeid. kogu maja läbivad siseaatriumid, mis loovad avatud, valgusküllase ja õhulise siseruumi, on kavandatud nii, et neid saab veekardinate või klaasseinte abil normidekohasteks tuletõkkesektsioonideks jaotada."



"seoses hoone sidumisega merega on suletud kalasadama tänava linnahallipoolne osa. liiklus linnahalli juurde ning arendatavale rannaäärsele osale toimub logi ja rumbi tänava kaudu. see võimaldab võtta kalasadama tänava aluse liiklusmaa krundi kasutusele aktiivse rannapromenaadina. kalamaja ümbersõidutee on kavandatud pääsuga kalasadama tänavalt ning kuivõrd merimetsa läbisõit jääbki ilmselt teostamata, siis liiklustihedus ümbersõiduteel on piisavalt väike mahutumaks kalasadama tänavale. seetõttu on olemas võimalus põhjaväil vanalinna poole “kokku tõmmata”, nii et kultuurikatla ette tekib avar ning liiklusest oluliselt vähem häiritud pargilaadne väljak. põhjaväila kokkutõmbamine võimaldab tekitada ka jalakäijate silla üle põhjaväila, kasutades ära vanalinna pool paiknevaid olemasolevaid pinnavorme ning sidudes nii linnahalli, uue raekoja ning kultuurikatla vanalinna jalakäijate tsooniga."



žürii aga leidis, et transpordilahendus pole veenev, kuna see eraldab kultuurikatla füüsiliselt raekojast ning lõhestab raekoja kaheks - väide, millest ma ausõna aru ei saa. kas keegi mõistab, mida sellega öelda on tahetud? kusjuures arhitektid ise pakkusid välja, et transpordi võikski tegelikult üldse maa alla suunata. ma küll ei tea, millises ulatuses.



juba sellest, et töö jõudis kõvas konkurentsis finaali, võib järeldada, et see pälvis žürii poolt positiivset tähelepanu. projekti ideelist külge peeti silmapaistvaks, paraku hinnati ebapiisavaks plaanide, ehituslikkuse ja funktsionaalsete lülide viimistluslikkuse taset. võrreldes esimeses voorus esitatuga ei tehtud projekti kallal teise etapi nimel märkimisväärseid muudatusi, mis žürii sõnutsi "on täiesti mõistetav ja õigustatav, sest autorite pakkumine oli piisavalt veenev, et jõuda arhitektuurivõistluse finaali."



žürii protokolli lõpetab salalikkusest õhkuv lause: "lõplikku hinnangut mõjutasid erinevad professionaalsed vastuväited, märkused ja küsimused."

võrreldes võidutööga on salto projekt oluliselt vähema arhitektoonilise pretensioonikusega, mis ehk polekski eriliselt sugereerinud selle olemust linna esindushoonena. suurt uhkeldamist ja efektitsemist siit ei leia, lahendus on pigem ratsionaalne ja selgust taotlev, kuid milles on ka rohkesti linnaruumilist kvaliteeti. mulle räigelt istub idee paigutada hoone saba kultuurikatla ja ekkm-i vahele, pakkudes neile justkui lava ja terrassi, mis katla perspektiivses keema minnes võinuks kujuneda eriti atraktiivseks hängimise paigaks. ja hoone juurde toodud vesi, vesi, ka see on lisakvaliteet.

060: tartu tehnopargi passiivmaja konkursi võidutöö

summary in english: winning entry by salto architects for a passive office building in the technology park in tartu. the building would use several witty means to minimize its energy consumption. its compact volume is cubic in form and enveloped in a light free form structure to create an exciting atmosphere in between. all storeys are 4,5 meters tall, based on the megafloor concept.

-

22. mail 2009 avalikustati ühe viimase aja põnevama arhitektuurikonkursi parimad tööd. ideekonkursi eesmärgiks oli saada lahendus büroohoonele tartu tehnoloogiapargis, mis vastaks passiivmaja kriteeriumitele.

20 esitatud projekti seast valis zürii üksmeelselt võitjaks arhitektuuribüroo salto töö märgusõnaga “ümbris”.

riia 191 krundile planeeritud hoone edasist kavandamist, projekteerimist ja ehitamist hakkaks nõustama tü energiatõhusa ehituse tuumiklabor, kasutades uudseid kontseptsioone ja dünaamilise hoonesimulatsiooni vahendeid projekti paljude üksikküsimuste lõikes kvaliteedi parandamiseks. jooksvalt kontrollitaks hea sisekliima ja madala energiavajaduse saavutamist.

selline kõrgetasemeline konkurss meie kohalikes tingimustes on igati tervitatav arvestades ülejäänud arenenud maailma trendi, kus enamal või vähemal määral on passiivmaja juba kindlalt kanda kinnitamas. passiivmajade hulka kogu maailmas võib praegu mõõta tuhandetes, eestis valmis äsja alles esimene passiivmaja, selle arhitektuurne keel jääb aga reportaaži järgi "alla nõukogudeaegsetele tüüpprojektidele". passiivmajade kohta nii üleüldiselt, austrias kui valgas saab informatsiooni artiklitest: 1, 2, 3.

nüüd aga salto võidutöö tutvustus. projekti autoriteks ralf lõoke ja karli luik.



vaheruum büroo ja tühermaa vahel:

"hoone moodustub kahe ruumi koosmõjust: siseruumist, mis on kavandatud võimalikult ökonoomse minimaalse välisperimeetriga kuubikuna ja seda ümbritsevast orgaanilisest lamellidest koosnevast kehandist, mis loob hoone suure liiklusega tee äärset asukohta arvestades põneva, turvaliselt eraldatud ning intiimse vaheruumi büroode ja väliskeskkonna vahel."

maksimaalselt ökonoomne siseruum:

"bürooplokk on lahendatud võimalikult kompaktsena: lihtsasti ehitatav kuubik, tihedama aknamooduliga lõunas ning hõredamaga idas ja läänes võimaldades maksimaalselt salvestada päikese soojuskiirgust hoones. põhjakülg on akendeta, minimeerides läbi akende toimuva soojakao. kuubiku aknad on kavandatud vertikaalsuunaliselt piklikena, mis tagab parema valgustatuse büroopindadel. lõuna pool paiknevad büroopinnad on lahendatud mõnevõrra sügavamana arvestades paremat loomulikku valgustatust. hoone sisemine logistika toimub läbi hoone keskel paikneva siseaatriumi, mille loomulik valgustatus on tagatud katuseakende kaudu. siseaatrium on haljastatud ning seal paikneb ka väike veesilm, mis niisutab õhku ning aitab kaasa hoone parema sisekliima tekkele, tekitades lisaks atraktiivse ühisruumi büroodele."

lõunast ja läänest:



põhjast ja idast:



aktiivne ümbrusega suhestuv kest:

"lamellide esmane funktsioon on hoone kaitsemine otsese päikesevalguse eest ja jahutusvajaduse minimeerimine suvel, võimaldades vajalikku ligipääsu talvisel madalama langemisnurgaga päikesevalgusel. samuti hajutavad lamellid valgust ja seda büroo lakke peegeldades võimaldavad ka büroopindade sügavamates osades piisavat loomulikku valgustatust. lamellide täpne kuju ja kaldenurk määrataks täpse arvutisimulatsiooni abil ning see varieerub hoone erinevatel külgedel: lõuna suunal on nad mõnevõrra laiemad, põhja pool aga üsna kitsad moodustades pigem karkassi sealpool paiknevatele võimalikele ronitaimedele. lamellide kihti on paigaldatud ka erinevatele lindudele mõeldud pesakastid lisades kestale veel ühe ökoloogilise kihistuse."



"kuubikut katva vabavormilise ruumi kuju lähtub ümbritseva keskkonna liikumissuundadest, ilmakaartest ja kruntide kujust ning välistab põhja-lõuna suunaliste kuubikute monotoonse mõju."

"ümbris on kergkonstruktsioonis lihtsate vahendite rajatav ja planeeringujärgsetele erinevatele hoonetele sõltuvalt funktsioonist ja asendist mugandatav. moodustuvasse pidulikku ja põnevasse ruumi maja ja keskkonna vahel avanevad rõdud igast büroost, kus on võimalik korraldada välikoosolekuid ja puhata. lamellide kooniline asetus pakub kaitset sademete eest ning võimaldab suurendada õuesviibimise osakaalu tööpäevas. lõunapoolsesse laiemasse piirkonda avaneb ka kohvikuterrass. vajadusel on mõeldav ka vaheruumi ööseks sulgemine, mis võimaldab näidiste väljapanekul ja müügisalongil turvaliselt vaheruumi laieneda."

esimene ja teine korrus:



teine ja kolmas korrus:


ehitusalane pind: 812,3 m²
suletud brutopind: 3129 m
² (ilma bürookorruste sisetasapindadeta)
suletud netopind: 2835 m
² (ilma bürookorruste sisetasapindadeta)
kubatuur: 15 839 m
³


äärelinlikud eelised - 4,5 meetri kõrgused laed:

"hoonet kavandades on võetud aluseks võimalused, mida pakub äärelinlik keskkond, kus ruumi on oluliselt rohkem kui kesklinna tingumustes. hoone kõik korrused on kavandatud 4,5 meetri kõrgustena. uuringute kohaselt ei taju inimese silm üle 4 meetri kõrguses ruumis lage ning seega ka puudub harjumuspärase bürookorruse standardkõrguse ahistav mõju (põhineb megafloor projektil* jaapanis)."

võimalus luua isikupärast kolmemõõtmelist ruumi:

"selline lahendus võimaldab igal bürool kujundada oma territooriumist maksimaalselt isikupärane kolmemõõtmeline ruum. pakutav kõrgus võimaldab luua mitmetasandilist töökeskkonda, paigutada väikese kõrgusevajadusega ruumiplokke lisatasapindade alla ja vajadusel suurendada kasulikku pinda topeltkorruse abil. kõrgem lagu peegeldab samuti loomulikku hajutatud valgust sügavamale kontoripinnale."



"ruumi võib võrrelda loftidega, mida üldjuhul rajatakse vanadesse tööstushoonetesse, mille arv ja funktsionaalsus on aga piiratud, kuid mis pakuvad atraktiivsemat ja eksklusiivsemat töökeskkonda võrreldes tavaliste büroohoonetega. akende modulaarsus võimaldab siseruume vastavalt vajadusele ümber jagada nii suurteks kui väiksemateks bürooüksusteks. lõunaküljes ja nurkades on ruumid sügavamad. bürooruumid on lahendatud ilma ripplagedeta kasutamaks maksimaalselt ära ruumi kõrgust. vent-torustikud jooksevad aatriumis ning sisse- ja väljepuhked toimuvad otse läbi seina."



passiivmaja kriteeriumite saavutamine:

"tähtsaimaks on peetud passiivmaja kriteeriumite saavutamist võimalikult mõistlikult ning säästlikult. prioriteediks on seega maksimaalne passiivne päikeseenergia kasutus, mis on tagatud koos akende jaotuse ja orienteeritusega võimalikult lõunasse, samuti passiivsed jahutustehnikad lamellide näol. hoone on lahendatud maksimaalselt kompaktsena minimeerides soojakadu läbi välisperimeetri."

"lisaks on oluline hoonel kasutada päikeseenergiat ka soojuslikult, kasutades selleks hoone katusele paigaldatud kollektoreid, mis kataks nii soojatarbe vee kui ka kütte vajadust. kollektorite katusele paigutamine võimaldab neid jaotada parima vajaliku kaldenurga ja asetusega, samuti pea piiramatus koguses maksimeerides nii nende kasutegurit."

"hoone puhul on äärmiselt oluline kasutada ka kõrgtõhusa soojatagastusega ventilatsioonisüsteemi. ventilatsiooniagregaadi ruum on planeeritud esimesele korrusele võimaldamaks vajadusel kasutada maasoojust tuues sissepuhutava õhu enne soojusvahetisse juhtimise läbi maa alt."



muud säästlikud rakendused:

"hoone katus on planeeritud rajada murukatusena, mis vähendab koormust sadeveekanalosatsioonile ning niisutab ümbritsevat õhku ning vähendab tolmu lendumist. samuti saavad viimase korruse büroopinnad haljastatud katuseterrassi. soovi korral saab katusele lisaks paigaldada ka elektrienergiat tootvaid kollektoreid. hoonet ümbritsevalt lemellidealuselt alalt on mõistlik kogude lamellidelt allavalguvat sadevett ning kasutada seda wc-loputuskastides ning majapidamisveena. parkla pinnad on lahendatud murukivikattega vähendades sellega samuti koormust kanalisatsioonile."

põhilised ehitusmaterjalid:

"hoone kandekonstruktsioon on lahendatud võimalikult lihtsana: kasutatud on kandvaid monoliitsest raudbetoonist või columbia kivist laotud välisseinu, samuti on kandvad aatriumit ümbritsevad siseseinad, mis võimaldab jagada büroopindu vastavalt vajadusele erineva suurusega üksusteks. büroopindadele rajatavad lisatasapinnad lahendatakse kergkonstruktsioonis vahelagedele toetuvana. lamellid, ümbritsevad rõdud ning nende karkass on lahendatud teraskonstruktsioonis. hoone välisviimistlusmaterjaliks on läikivvalgeks värvitud tsementkiudplaat."

muu seas oli konkursi eesmärgiks saada mahulise planeeringu lahendus kogu võistlusalale, mis näeb siia ette 3 eri suurust hoonet. põhiplaani järgi eeldan, et nähtud projekt on ala parempoolseimale, ehk siis, nagu mõistan, riia maantee sissesõidu äärsele krundile.



žüriisse kuulusid:

heiki tamm ja heiki pagel - tartu tehnoloogiapargi juhatuse liikmed
tõnu mauring - tü tehnoloogiainstituudi energiatõhusa ehituse tuumiklabori juhataja
merje müürisepp - tü planeeringute ja hangete osakonna arhitekt
tiit sild - tartu linnavalitsuse linnaarhitekt
indrek allmann - eal
vahur sova - eal



_________



* - megafloor kontsepti ja selle hüvede kohta saab täieliku ülevaate ajakirja the japan architect numbrist 50 (suvi 2003).

059: soolalao urbanistliku pargi konkursitöö: “nool”

rotermanni soolalao urbanistliku pargi konkursil köitis tähelepanu üks esialgu küllaltki kummastavalt mõjuv ning omajagu humoorikaski projekt, mille visuaalseks aktsendiks oli soolalaole suunav hiiglaslik punane nool.

ergutuspreemia ehk neljanda koha pälvinud töö autoriteks olid jürgen lepper (tktk '06) ja kaur talpsep (tktk '05) arhitektuuribüroost kauss. lepper muide pani kotti ka auhinna kolmanda koha projekti eest, mida näitasin siin.

et antud planšetti oleks suht keeruline hakata lõikuma, siis panen selle siia võimalikult suures mahus, olgugi et blogger selle omavoliliselt nkn liiga väikseks muudab ja kvaliteedi võssa keerab. mis siis ikka, klik-klik!



žürii arvas projektist üldiselt päris hästi. positiivseks peeti tähelepanu juhtimist probleemsele asukohale mugava pargikeskkonna loomiseks (samale viitas ka lepperi kolmanda koha töö) ning alternatiivina suuremastaabilise imagoloogilise elemendi pakkumist. punase noole kohta öeldi, et tegemist on "selge, atraktiivse ja jõulise visuaalse kujundiga". ka parkla originaalset lahendust peeti heaks.

ette heideti vaid soolalao keskteljele toodud sirgteed, mis oleks välistanud "võimalusi pargis tegevuste arendamiseks". sama öeldi ka muide lepperi omaette tehtud töö kohta...