056: soolalao urbanistliku pargi konkursitöö: “arhitektuuri allee”

eesti arhitektuurimuuseumi urbanistliku pargi konkursi üheks arhitektooniliselt ja kunstiliselt huvipakkuvamaks tööks oli 3. koha pälvinud projekt märgusõnaga “arhitektuuri allee”, autoriks jürgen lepper (tktk '06) arhitektuuribüroost kauss.

võrreldes nt villem tomiste ja ott kadariku esimese ja teise koha pälvinud plazalikkusele rõhutavate töödega on lepperi ettepanek selge vertikaalse aktsendiga, mis realiseerumise korral oleks mõjunud kindlasti väga köitva ja ligitõmbava maamärgina.



projekti seletuskirjast:

"asudes rotermanni kvartali ning sadamaala vahel on alal potentsiaal saada aktiivselt läbikäidavaks “hingetõmbe” tsooniks kahe kiiresti areneva piirkonna vahel. praegusel hetkel on enim kasutatavaks jalakäijate teeks mööda mere puiesteed sadamaalale kulgev kõnnitee ning rotermanni kvartalist sadamaalale viiv jalakäijate tee. nendest viimase osatähtsus suureneb tulevikus oluliselt koos rotermanni kvartali ja sadamaala arenguga."



kontseptuaalsest lahendusest:

"tulenevalt võistlusala asukohast linnaruumis, selle paiknemisest aktiivse liiklussõlme keskmes ning sellest põhjustatud kõrgest müratasemest ei oma planeeritav ala antud võistlustöö autori seisukohalt potentsiaali saada puhke ja vabaaja veetmispaigaks pargi traditsioonilise mõiste kohaselt. isegi kui võtta kasutusele müra ja tuulisust summutavad abinõud (müratõkked, ala süvistamine pinnasesse) ei ole nende kasutegur piisav, et tagada rekreatiivsele pargialale omane müratase. järgides võistlustingimustes mainitud säästlikkuse põhimõtet on töös nende probleemide lahendamisest loobutud ning lepitud nende urbanistlikule keskkonnale omaste teguritega. antud töö autorid näevad urbanistlikku pargiala pigem läbikäigu ja lühiajalise viibimise paigana, kus hetkeks aeg maha võtta ning kogeda tavapärasest teistlaadset ruumilist ja kunstilist elamust. tulenevalt eelnevast on antud võistlustöö peamine eesmärk tõsta esile soolalao positsiooni linnaruumis, urbanistliku pargi sidumine oluliste inimliiklussuundadega ning arhitektuurimuuseumi olemuse avamine linnaruumi."



arhitektuurne ja asendiplaaniline lahendus:

"pargi arhitektuurne lahendus põhineb soolalao pikendusel, mis seob arhitektuurimuuseumi eest alguse saava ning kuni mere puiesteeni kulgeva väljaku näol jalakäijate ala ühtseks tervikuks. väljak saab arhitektuurile omase kolmemõõtmelise vormi läbi soolalao peafassaadist inspireeritud tänavavalgustite abil. valgustite alleest moodustub soolalaoga võrdse mahuga multifunktsionaalne “poolruum”, milles koonduv perspektiiv suunab tähelepanu keskpunkti arhitektuurimuuseumi hoone. tänavavalgustite vaheline ruum on samas ka välinäituste, installatsioonide ning reklaammaterjali eksponeerimise pinnaks, mida võimalik vastavalt vajadusele ümber paigutada või hoopiski eemaldada. vajadusel oleks ajutiselt võimalik ka kogu “poolruum” katta purjeriide või analoogse materjaliga, moodustades telgilaadse rajatise, kus ilmastiku eest kaitstuna korraldada erinevaid üritusi. pargile omase iseloomu annavad alale väikevormid. selleks on alale ette nähtud erilahendusega pargimoodulid, mis hõlmavad endas nii pingi, haljastuskonteineri kui ka prügikasti funktsiooni. vajadusel saab nendesse integreerida ka väikesemamõõdulise esitlusmaterjali jaoks ilmastikukindlad reklaamkastid. taotluses hoida ala võimalikult multifunktsionaalsena on väikevormid teisaldatavad, luues võimaluse minimaalse vaevaga ala vajadustele kohandada. võistlusülesandes ettenähtud 10 kohaline väikesõidukite parkla on rajatud ala põhjaküljele. busside parkimiseks ettenähtud parkla on lahendatud ala põhjaservas asuva parkimistaskuga, mis oluliselt lihtsustab busside manööverdamist."

haljastus ning heakord:

"kogu võistlusala tasandatakse ja alale rajatakse sillutatud ning haljastatud pinnad vastavalt töös esitatud joonistele. sillutuseks kasutatakese suuremõõtmelisi halle ning valgeid betoonplaate. krundil asuv küngas likvideeritakse. kõrghaljastus istutatakse eelpool mainitud pargimoodulitesse."

konstruktiivne lahendus ning viimistlusmaterjalid:

"alale planeeritud tänavavalgustid põhinevad teraskonstruktsioonil ning toetuvad raudbetoonist vundamendile. valgustite viimistluseks on naturaalne roostepind, mis hilisemalt lakitakse. pargimoodulid on valmistatud eri värvides kõrgläikelisest plastikust."



žürii pidas projekti tugevaks küljeks just valgustite arkaadiga ruumilise elemendi tekitamist, mis oleks soolalao hoonet nii raamistanud kui vääristanud. paraku arvati, et selline "paraadne sirgtee" välistaks mitmesuguste tegevuste arendamise pargis, lisaks oldi veendunud, et huvitavamaid lahendusi oleks andnud mitmetasandiline lahendus...

et tegemist on nt tomiste ja kadariku tööde kõrval mõneti pretensioonikama projektiga, siis oleks selle maksumus võrreldes eelmistega küllaltki kõrgeks kerkinud.

minu arust on natuke kahju, et konkursiga läks kaotsi võimalus saada soolalao ette, lisaks kvaliteetsele avalikule ruumile, mõni visuaalselt tugev, st suur ja ligitõmbav element. lepperi töö vaarub kuskil arhitektuuri, installatsiooni ja utilitaarse vahepeal, olles üheaegselt nii üks, teine, kui kolmas, st põhimõtteliselt ju eelkõige valgustitest moodustuv (peaaegu et) ruumiline kehand ning samas skulpturaalne ja monumentaalne kunstiteos.

lisaks: puht visuaalsest küljest, nagu rendereilt näha, oleksid teravatipulised valgustid loonud mõnusa dialoogi rotermanni kvartali esimese järgu nn valge maja mustade triipudega, ning üle tee kavandatav teravnurkne navigator sobitunuks siia arkaadi kõrvale kui lusikas silmaauku.

4 kommentaari:

Jaanus ütles ...

Jah, nõus.
Võitnud "vundamendiauk" kesklinna tiheneva keskkonna tingimustes tundub väga kohatu - lisaks mürale muudab selle kasutajavaenulikuks Ahtri tänavalt kahest suunast auku sadav tänavapori.

Jarmo K ütles ...

^ pori sinna vaevalt et pritsima hakkab, "auk" siiski tänavast küllaltki kaugel: http://smg.photobucket.com/albums/v488/Liitium/?action=view&current=DSC_5581.jpg

mürast aga rääkides... töötades ise soolalaos just pargi-poolses otsas ning kolmandal korrusel, võin öelda, et ka ilge-paksud paemüürid seda tänavamüra suurt kinni ei hoia. nii kitsukesele ribale müravaba või vähese müraga keskkonda luua oleks, kujutan ette, küllaltki keeruline ja mõttetu, nagu ka lepper oma seletuskirjas mainib.

Jaanus ütles ...

Autode rataste alt õhku lennanud peen pori ja tolm levivad sama hästi kui müra :) See 10 või enam meetrit vaba lendu ei takista sodil kuidagi sinna alla langemast.

Jarmo K ütles ...

^ loodame siis, et võidutöö lõplikus variandis sellele ka mõeldakse (: