summary in english: winning entry by salto architects for a passive office building in the technology park in tartu. the building would use several witty means to minimize its energy consumption. its compact volume is cubic in form and enveloped in a light free form structure to create an exciting atmosphere in between. all storeys are 4,5 meters tall, based on the megafloor concept.
-
22. mail 2009 avalikustati ühe viimase aja põnevama arhitektuurikonkursi parimad tööd. ideekonkursi eesmärgiks oli saada lahendus büroohoonele tartu tehnoloogiapargis, mis vastaks passiivmaja kriteeriumitele.
20 esitatud projekti seast valis zürii üksmeelselt võitjaks arhitektuuribüroo salto töö märgusõnaga “ümbris”.
riia 191 krundile planeeritud hoone edasist kavandamist, projekteerimist ja ehitamist hakkaks nõustama tü energiatõhusa ehituse tuumiklabor, kasutades uudseid kontseptsioone ja dünaamilise hoonesimulatsiooni vahendeid projekti paljude üksikküsimuste lõikes kvaliteedi parandamiseks. jooksvalt kontrollitaks hea sisekliima ja madala energiavajaduse saavutamist.
selline kõrgetasemeline konkurss meie kohalikes tingimustes on igati tervitatav arvestades ülejäänud arenenud maailma trendi, kus enamal või vähemal määral on passiivmaja juba kindlalt kanda kinnitamas. passiivmajade hulka kogu maailmas võib praegu mõõta tuhandetes, eestis valmis äsja alles esimene passiivmaja, selle arhitektuurne keel jääb aga reportaaži järgi "alla nõukogudeaegsetele tüüpprojektidele". passiivmajade kohta nii üleüldiselt, austrias kui valgas saab informatsiooni artiklitest: 1, 2, 3.
nüüd aga salto võidutöö tutvustus. projekti autoriteks ralf lõoke ja karli luik.
vaheruum büroo ja tühermaa vahel:
"hoone moodustub kahe ruumi koosmõjust: siseruumist, mis on kavandatud võimalikult ökonoomse minimaalse välisperimeetriga kuubikuna ja seda ümbritsevast orgaanilisest lamellidest koosnevast kehandist, mis loob hoone suure liiklusega tee äärset asukohta arvestades põneva, turvaliselt eraldatud ning intiimse vaheruumi büroode ja väliskeskkonna vahel."
maksimaalselt ökonoomne siseruum:
"bürooplokk on lahendatud võimalikult kompaktsena: lihtsasti ehitatav kuubik, tihedama aknamooduliga lõunas ning hõredamaga idas ja läänes võimaldades maksimaalselt salvestada päikese soojuskiirgust hoones. põhjakülg on akendeta, minimeerides läbi akende toimuva soojakao. kuubiku aknad on kavandatud vertikaalsuunaliselt piklikena, mis tagab parema valgustatuse büroopindadel. lõuna pool paiknevad büroopinnad on lahendatud mõnevõrra sügavamana arvestades paremat loomulikku valgustatust. hoone sisemine logistika toimub läbi hoone keskel paikneva siseaatriumi, mille loomulik valgustatus on tagatud katuseakende kaudu. siseaatrium on haljastatud ning seal paikneb ka väike veesilm, mis niisutab õhku ning aitab kaasa hoone parema sisekliima tekkele, tekitades lisaks atraktiivse ühisruumi büroodele."
lõunast ja läänest:
põhjast ja idast:
aktiivne ümbrusega suhestuv kest:
"lamellide esmane funktsioon on hoone kaitsemine otsese päikesevalguse eest ja jahutusvajaduse minimeerimine suvel, võimaldades vajalikku ligipääsu talvisel madalama langemisnurgaga päikesevalgusel. samuti hajutavad lamellid valgust ja seda büroo lakke peegeldades võimaldavad ka büroopindade sügavamates osades piisavat loomulikku valgustatust. lamellide täpne kuju ja kaldenurk määrataks täpse arvutisimulatsiooni abil ning see varieerub hoone erinevatel külgedel: lõuna suunal on nad mõnevõrra laiemad, põhja pool aga üsna kitsad moodustades pigem karkassi sealpool paiknevatele võimalikele ronitaimedele. lamellide kihti on paigaldatud ka erinevatele lindudele mõeldud pesakastid lisades kestale veel ühe ökoloogilise kihistuse."
"kuubikut katva vabavormilise ruumi kuju lähtub ümbritseva keskkonna liikumissuundadest, ilmakaartest ja kruntide kujust ning välistab põhja-lõuna suunaliste kuubikute monotoonse mõju."
"ümbris on kergkonstruktsioonis lihtsate vahendite rajatav ja planeeringujärgsetele erinevatele hoonetele sõltuvalt funktsioonist ja asendist mugandatav. moodustuvasse pidulikku ja põnevasse ruumi maja ja keskkonna vahel avanevad rõdud igast büroost, kus on võimalik korraldada välikoosolekuid ja puhata. lamellide kooniline asetus pakub kaitset sademete eest ning võimaldab suurendada õuesviibimise osakaalu tööpäevas. lõunapoolsesse laiemasse piirkonda avaneb ka kohvikuterrass. vajadusel on mõeldav ka vaheruumi ööseks sulgemine, mis võimaldab näidiste väljapanekul ja müügisalongil turvaliselt vaheruumi laieneda."
esimene ja teine korrus:
teine ja kolmas korrus:
äärelinlikud eelised - 4,5 meetri kõrgused laed:
"hoonet kavandades on võetud aluseks võimalused, mida pakub äärelinlik keskkond, kus ruumi on oluliselt rohkem kui kesklinna tingumustes. hoone kõik korrused on kavandatud 4,5 meetri kõrgustena. uuringute kohaselt ei taju inimese silm üle 4 meetri kõrguses ruumis lage ning seega ka puudub harjumuspärase bürookorruse standardkõrguse ahistav mõju (põhineb megafloor projektil* jaapanis)."
võimalus luua isikupärast kolmemõõtmelist ruumi:
"selline lahendus võimaldab igal bürool kujundada oma territooriumist maksimaalselt isikupärane kolmemõõtmeline ruum. pakutav kõrgus võimaldab luua mitmetasandilist töökeskkonda, paigutada väikese kõrgusevajadusega ruumiplokke lisatasapindade alla ja vajadusel suurendada kasulikku pinda topeltkorruse abil. kõrgem lagu peegeldab samuti loomulikku hajutatud valgust sügavamale kontoripinnale."
"ruumi võib võrrelda loftidega, mida üldjuhul rajatakse vanadesse tööstushoonetesse, mille arv ja funktsionaalsus on aga piiratud, kuid mis pakuvad atraktiivsemat ja eksklusiivsemat töökeskkonda võrreldes tavaliste büroohoonetega. akende modulaarsus võimaldab siseruume vastavalt vajadusele ümber jagada nii suurteks kui väiksemateks bürooüksusteks. lõunaküljes ja nurkades on ruumid sügavamad. bürooruumid on lahendatud ilma ripplagedeta kasutamaks maksimaalselt ära ruumi kõrgust. vent-torustikud jooksevad aatriumis ning sisse- ja väljepuhked toimuvad otse läbi seina."
passiivmaja kriteeriumite saavutamine:
"tähtsaimaks on peetud passiivmaja kriteeriumite saavutamist võimalikult mõistlikult ning säästlikult. prioriteediks on seega maksimaalne passiivne päikeseenergia kasutus, mis on tagatud koos akende jaotuse ja orienteeritusega võimalikult lõunasse, samuti passiivsed jahutustehnikad lamellide näol. hoone on lahendatud maksimaalselt kompaktsena minimeerides soojakadu läbi välisperimeetri."
"lisaks on oluline hoonel kasutada päikeseenergiat ka soojuslikult, kasutades selleks hoone katusele paigaldatud kollektoreid, mis kataks nii soojatarbe vee kui ka kütte vajadust. kollektorite katusele paigutamine võimaldab neid jaotada parima vajaliku kaldenurga ja asetusega, samuti pea piiramatus koguses maksimeerides nii nende kasutegurit."
"hoone puhul on äärmiselt oluline kasutada ka kõrgtõhusa soojatagastusega ventilatsioonisüsteemi. ventilatsiooniagregaadi ruum on planeeritud esimesele korrusele võimaldamaks vajadusel kasutada maasoojust tuues sissepuhutava õhu enne soojusvahetisse juhtimise läbi maa alt."
muud säästlikud rakendused:
"hoone katus on planeeritud rajada murukatusena, mis vähendab koormust sadeveekanalosatsioonile ning niisutab ümbritsevat õhku ning vähendab tolmu lendumist. samuti saavad viimase korruse büroopinnad haljastatud katuseterrassi. soovi korral saab katusele lisaks paigaldada ka elektrienergiat tootvaid kollektoreid. hoonet ümbritsevalt lemellidealuselt alalt on mõistlik kogude lamellidelt allavalguvat sadevett ning kasutada seda wc-loputuskastides ning majapidamisveena. parkla pinnad on lahendatud murukivikattega vähendades sellega samuti koormust kanalisatsioonile."
põhilised ehitusmaterjalid:
"hoone kandekonstruktsioon on lahendatud võimalikult lihtsana: kasutatud on kandvaid monoliitsest raudbetoonist või columbia kivist laotud välisseinu, samuti on kandvad aatriumit ümbritsevad siseseinad, mis võimaldab jagada büroopindu vastavalt vajadusele erineva suurusega üksusteks. büroopindadele rajatavad lisatasapinnad lahendatakse kergkonstruktsioonis vahelagedele toetuvana. lamellid, ümbritsevad rõdud ning nende karkass on lahendatud teraskonstruktsioonis. hoone välisviimistlusmaterjaliks on läikivvalgeks värvitud tsementkiudplaat."
muu seas oli konkursi eesmärgiks saada mahulise planeeringu lahendus kogu võistlusalale, mis näeb siia ette 3 eri suurust hoonet. põhiplaani järgi eeldan, et nähtud projekt on ala parempoolseimale, ehk siis, nagu mõistan, riia maantee sissesõidu äärsele krundile.
-
22. mail 2009 avalikustati ühe viimase aja põnevama arhitektuurikonkursi parimad tööd. ideekonkursi eesmärgiks oli saada lahendus büroohoonele tartu tehnoloogiapargis, mis vastaks passiivmaja kriteeriumitele.
20 esitatud projekti seast valis zürii üksmeelselt võitjaks arhitektuuribüroo salto töö märgusõnaga “ümbris”.
riia 191 krundile planeeritud hoone edasist kavandamist, projekteerimist ja ehitamist hakkaks nõustama tü energiatõhusa ehituse tuumiklabor, kasutades uudseid kontseptsioone ja dünaamilise hoonesimulatsiooni vahendeid projekti paljude üksikküsimuste lõikes kvaliteedi parandamiseks. jooksvalt kontrollitaks hea sisekliima ja madala energiavajaduse saavutamist.
selline kõrgetasemeline konkurss meie kohalikes tingimustes on igati tervitatav arvestades ülejäänud arenenud maailma trendi, kus enamal või vähemal määral on passiivmaja juba kindlalt kanda kinnitamas. passiivmajade hulka kogu maailmas võib praegu mõõta tuhandetes, eestis valmis äsja alles esimene passiivmaja, selle arhitektuurne keel jääb aga reportaaži järgi "alla nõukogudeaegsetele tüüpprojektidele". passiivmajade kohta nii üleüldiselt, austrias kui valgas saab informatsiooni artiklitest: 1, 2, 3.
nüüd aga salto võidutöö tutvustus. projekti autoriteks ralf lõoke ja karli luik.
vaheruum büroo ja tühermaa vahel:
"hoone moodustub kahe ruumi koosmõjust: siseruumist, mis on kavandatud võimalikult ökonoomse minimaalse välisperimeetriga kuubikuna ja seda ümbritsevast orgaanilisest lamellidest koosnevast kehandist, mis loob hoone suure liiklusega tee äärset asukohta arvestades põneva, turvaliselt eraldatud ning intiimse vaheruumi büroode ja väliskeskkonna vahel."
maksimaalselt ökonoomne siseruum:
"bürooplokk on lahendatud võimalikult kompaktsena: lihtsasti ehitatav kuubik, tihedama aknamooduliga lõunas ning hõredamaga idas ja läänes võimaldades maksimaalselt salvestada päikese soojuskiirgust hoones. põhjakülg on akendeta, minimeerides läbi akende toimuva soojakao. kuubiku aknad on kavandatud vertikaalsuunaliselt piklikena, mis tagab parema valgustatuse büroopindadel. lõuna pool paiknevad büroopinnad on lahendatud mõnevõrra sügavamana arvestades paremat loomulikku valgustatust. hoone sisemine logistika toimub läbi hoone keskel paikneva siseaatriumi, mille loomulik valgustatus on tagatud katuseakende kaudu. siseaatrium on haljastatud ning seal paikneb ka väike veesilm, mis niisutab õhku ning aitab kaasa hoone parema sisekliima tekkele, tekitades lisaks atraktiivse ühisruumi büroodele."
lõunast ja läänest:
põhjast ja idast:
aktiivne ümbrusega suhestuv kest:
"lamellide esmane funktsioon on hoone kaitsemine otsese päikesevalguse eest ja jahutusvajaduse minimeerimine suvel, võimaldades vajalikku ligipääsu talvisel madalama langemisnurgaga päikesevalgusel. samuti hajutavad lamellid valgust ja seda büroo lakke peegeldades võimaldavad ka büroopindade sügavamates osades piisavat loomulikku valgustatust. lamellide täpne kuju ja kaldenurk määrataks täpse arvutisimulatsiooni abil ning see varieerub hoone erinevatel külgedel: lõuna suunal on nad mõnevõrra laiemad, põhja pool aga üsna kitsad moodustades pigem karkassi sealpool paiknevatele võimalikele ronitaimedele. lamellide kihti on paigaldatud ka erinevatele lindudele mõeldud pesakastid lisades kestale veel ühe ökoloogilise kihistuse."
"kuubikut katva vabavormilise ruumi kuju lähtub ümbritseva keskkonna liikumissuundadest, ilmakaartest ja kruntide kujust ning välistab põhja-lõuna suunaliste kuubikute monotoonse mõju."
"ümbris on kergkonstruktsioonis lihtsate vahendite rajatav ja planeeringujärgsetele erinevatele hoonetele sõltuvalt funktsioonist ja asendist mugandatav. moodustuvasse pidulikku ja põnevasse ruumi maja ja keskkonna vahel avanevad rõdud igast büroost, kus on võimalik korraldada välikoosolekuid ja puhata. lamellide kooniline asetus pakub kaitset sademete eest ning võimaldab suurendada õuesviibimise osakaalu tööpäevas. lõunapoolsesse laiemasse piirkonda avaneb ka kohvikuterrass. vajadusel on mõeldav ka vaheruumi ööseks sulgemine, mis võimaldab näidiste väljapanekul ja müügisalongil turvaliselt vaheruumi laieneda."
esimene ja teine korrus:
teine ja kolmas korrus:
ehitusalane pind: 812,3 m²
suletud brutopind: 3129 m² (ilma bürookorruste sisetasapindadeta)
suletud netopind: 2835 m² (ilma bürookorruste sisetasapindadeta)
kubatuur: 15 839 m³
suletud brutopind: 3129 m² (ilma bürookorruste sisetasapindadeta)
suletud netopind: 2835 m² (ilma bürookorruste sisetasapindadeta)
kubatuur: 15 839 m³
äärelinlikud eelised - 4,5 meetri kõrgused laed:
"hoonet kavandades on võetud aluseks võimalused, mida pakub äärelinlik keskkond, kus ruumi on oluliselt rohkem kui kesklinna tingumustes. hoone kõik korrused on kavandatud 4,5 meetri kõrgustena. uuringute kohaselt ei taju inimese silm üle 4 meetri kõrguses ruumis lage ning seega ka puudub harjumuspärase bürookorruse standardkõrguse ahistav mõju (põhineb megafloor projektil* jaapanis)."
võimalus luua isikupärast kolmemõõtmelist ruumi:
"selline lahendus võimaldab igal bürool kujundada oma territooriumist maksimaalselt isikupärane kolmemõõtmeline ruum. pakutav kõrgus võimaldab luua mitmetasandilist töökeskkonda, paigutada väikese kõrgusevajadusega ruumiplokke lisatasapindade alla ja vajadusel suurendada kasulikku pinda topeltkorruse abil. kõrgem lagu peegeldab samuti loomulikku hajutatud valgust sügavamale kontoripinnale."
"ruumi võib võrrelda loftidega, mida üldjuhul rajatakse vanadesse tööstushoonetesse, mille arv ja funktsionaalsus on aga piiratud, kuid mis pakuvad atraktiivsemat ja eksklusiivsemat töökeskkonda võrreldes tavaliste büroohoonetega. akende modulaarsus võimaldab siseruume vastavalt vajadusele ümber jagada nii suurteks kui väiksemateks bürooüksusteks. lõunaküljes ja nurkades on ruumid sügavamad. bürooruumid on lahendatud ilma ripplagedeta kasutamaks maksimaalselt ära ruumi kõrgust. vent-torustikud jooksevad aatriumis ning sisse- ja väljepuhked toimuvad otse läbi seina."
passiivmaja kriteeriumite saavutamine:
"tähtsaimaks on peetud passiivmaja kriteeriumite saavutamist võimalikult mõistlikult ning säästlikult. prioriteediks on seega maksimaalne passiivne päikeseenergia kasutus, mis on tagatud koos akende jaotuse ja orienteeritusega võimalikult lõunasse, samuti passiivsed jahutustehnikad lamellide näol. hoone on lahendatud maksimaalselt kompaktsena minimeerides soojakadu läbi välisperimeetri."
"lisaks on oluline hoonel kasutada päikeseenergiat ka soojuslikult, kasutades selleks hoone katusele paigaldatud kollektoreid, mis kataks nii soojatarbe vee kui ka kütte vajadust. kollektorite katusele paigutamine võimaldab neid jaotada parima vajaliku kaldenurga ja asetusega, samuti pea piiramatus koguses maksimeerides nii nende kasutegurit."
"hoone puhul on äärmiselt oluline kasutada ka kõrgtõhusa soojatagastusega ventilatsioonisüsteemi. ventilatsiooniagregaadi ruum on planeeritud esimesele korrusele võimaldamaks vajadusel kasutada maasoojust tuues sissepuhutava õhu enne soojusvahetisse juhtimise läbi maa alt."
muud säästlikud rakendused:
"hoone katus on planeeritud rajada murukatusena, mis vähendab koormust sadeveekanalosatsioonile ning niisutab ümbritsevat õhku ning vähendab tolmu lendumist. samuti saavad viimase korruse büroopinnad haljastatud katuseterrassi. soovi korral saab katusele lisaks paigaldada ka elektrienergiat tootvaid kollektoreid. hoonet ümbritsevalt lemellidealuselt alalt on mõistlik kogude lamellidelt allavalguvat sadevett ning kasutada seda wc-loputuskastides ning majapidamisveena. parkla pinnad on lahendatud murukivikattega vähendades sellega samuti koormust kanalisatsioonile."
põhilised ehitusmaterjalid:
"hoone kandekonstruktsioon on lahendatud võimalikult lihtsana: kasutatud on kandvaid monoliitsest raudbetoonist või columbia kivist laotud välisseinu, samuti on kandvad aatriumit ümbritsevad siseseinad, mis võimaldab jagada büroopindu vastavalt vajadusele erineva suurusega üksusteks. büroopindadele rajatavad lisatasapinnad lahendatakse kergkonstruktsioonis vahelagedele toetuvana. lamellid, ümbritsevad rõdud ning nende karkass on lahendatud teraskonstruktsioonis. hoone välisviimistlusmaterjaliks on läikivvalgeks värvitud tsementkiudplaat."
muu seas oli konkursi eesmärgiks saada mahulise planeeringu lahendus kogu võistlusalale, mis näeb siia ette 3 eri suurust hoonet. põhiplaani järgi eeldan, et nähtud projekt on ala parempoolseimale, ehk siis, nagu mõistan, riia maantee sissesõidu äärsele krundile.
žüriisse kuulusid:
heiki tamm ja heiki pagel - tartu tehnoloogiapargi juhatuse liikmed
tõnu mauring - tü tehnoloogiainstituudi energiatõhusa ehituse tuumiklabori juhataja
merje müürisepp - tü planeeringute ja hangete osakonna arhitekt
tiit sild - tartu linnavalitsuse linnaarhitekt
indrek allmann - eal
vahur sova - eal
tõnu mauring - tü tehnoloogiainstituudi energiatõhusa ehituse tuumiklabori juhataja
merje müürisepp - tü planeeringute ja hangete osakonna arhitekt
tiit sild - tartu linnavalitsuse linnaarhitekt
indrek allmann - eal
vahur sova - eal
_________
* - megafloor kontsepti ja selle hüvede kohta saab täieliku ülevaate ajakirja the japan architect numbrist 50 (suvi 2003).
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar