012: kirjanduslik veerandtund

järgneb lõik italo calvino [1923-1985] teosest "nähtamatud linnad", mis omajagu kannustas mind su silme ees olevat plogi avama.


...


linnad ja märgid 1

pikki päevi kõnnib inimene puude ja kivide vahel. harva jääb tema pilk millelegi pidama, ja sedagi vaid siis, kui ta on asja ära tundnud mõne teise asja märgi järgi: jälg liival tähistab tiigri möödumist, seisev vesi kuulutab veesoont, hibiskiõis aga talve lõppu. kõik ülejäänu on tumm ja muutumatu; puud ja kivid on ainult need, mis nad on.

lõpuks viib tee välja tamara linna. linna tänavad on täis majaseintest välja ulatuvaid silte. silm ei näe asju, vaid asjade kujutisi, mis tähistavad teisi asju: tangid viitavad hambatohtri majale, napsiklaas kõrtsile, hellebardid kasarmule, kaalud juurviljamüüjale. skulptuurid ja vapikilbid kujutavad lõvisid, delfiine, torne, tähti - märk sellest, et millegi - jumal teab mille! - märgiks on lõvi või delfiin või torn või täht. teised tähised annavad teada, mis tolles paigas on keelatud: on keelatud minna puiesteele kärudega, urineerida ajaleheputka taga, püüda silla pealt õngega kala; või mis on lubatud: on lubatud joosta sebrasid, mängida keeglit, põletada sugulaste surnukehi. templite ustelt paistavad jumalate kujud, igaüks oma tunnustega: küllusesarv, liivakell, meduus, mille järgi usklik võib neid eristada ja nende poole õigete palvetega pöörduda. kui hoonel pole ainsatki silti ega kujutist, piisab tema välisilmest ja kohast linnapildis, et ära tunda kuningapalee, vangla, rahapada, pythagorase kool, bordell. kaupadelgi, mida müüjad lettidele välja panevad, pole omaette väärtust, nad on kui teisi asju tähistavad märgid: tikitud laubapael näitab elegantsi, kullatud kandetool jõukust, averroese köited tarkust, pahkluuvõru lõbujanu. pilk libiseb mööda tänavaid nagu täiskirjutatud lehekülgi: linn ütleb ette kõik, mida sa pead mõtlema, ta paneb sind kordama oma kõnet; ning kui sa enda arvates külastad tamarat, ei tee sa tegelikult muud, kui võtad teadmiseks nimed, millega tamara tähistab ennast ja kõiki oma osasid.

missugune linn on tõeliselt tolle tiheda märkide katte all, mida ta sisaldab või varjab, see jääb tamarast lahkujale saladuseks. väljaspool laiub silmapiirini lage maa, avardub taevas, kus ruttavad pilved. tuule ja juhuse läbi muudavad pilved kuju ning juba näeb inimene neis tuttavaid kujundeid: purjekas, käsi, elevant...

["nähtamatud linnad", tallinn, kirjastus "perioodika" 1994, tõlge: tiina laats]

italo calvino ja... mõningad märgid.

foto: new york times