olen kindel, et ma pole ainuke pedant, kes osasid erialaseid ajakirju puhtalt seetõttu boikoteerib, et need kohati lausa kolmandikus osas reklaamist koosnevad.
eriti nõme on see, kui kõik reklaamlehed on koondatud väljaande algusesse. nii võib mõnikord kümnete ja kümnete lehekülgede kaupa üha edasi hüpata, enne kui lõpuks juhtkirja või sisukorrani jõutakse. esmalt paksuna tundund ajakirjast on selleks ajaks järele jäänud vaid õhuke vihik... pisut meeldivama variandina on reklaamid kuhjatud väljaande lõppu: lapates-lugedes jääb mulje, et veel tükiks ajaks jagub avastamisrõõmu, kuni hetkeni, mil saabuvad need neetud reklaamid. 20 lehekülge põmst tühja, kuid vähemalt nii saab oodatust varem uue ajakirja kallale asuda.
kõige nõmedam on aga see, kui reklaamid asuvad hajali terve ajakirja ulatuses... silmadel hakkab valus.
eriti nõme on see, kui kõik reklaamlehed on koondatud väljaande algusesse. nii võib mõnikord kümnete ja kümnete lehekülgede kaupa üha edasi hüpata, enne kui lõpuks juhtkirja või sisukorrani jõutakse. esmalt paksuna tundund ajakirjast on selleks ajaks järele jäänud vaid õhuke vihik... pisut meeldivama variandina on reklaamid kuhjatud väljaande lõppu: lapates-lugedes jääb mulje, et veel tükiks ajaks jagub avastamisrõõmu, kuni hetkeni, mil saabuvad need neetud reklaamid. 20 lehekülge põmst tühja, kuid vähemalt nii saab oodatust varem uue ajakirja kallale asuda.
kõige nõmedam on aga see, kui reklaamid asuvad hajali terve ajakirja ulatuses... silmadel hakkab valus.
mida ma öelda tahan: reklaamid enamasti suht imevad. ja mitte aint ajakirjanduses. jah, ma tean-tean, et paljud ajakirjad vaid reklaamituludest elatuvadki, kuid pinda käivad need sellegipoolest. enamasti vast põhjusel, et need üritavad räigelt tähelepanu äratada ning üksteist oma efektsuse ja kirevusega üle trumbata, näida isegi olulisemana, kui väljaande sisuline pool.
siinkohal tahaksin tuua kirjeldatule vastukaaluks midagi hoopis positiivsemat, nimelt valiku ülimalt sümpaatsetest reklaamidest 1934 avaldatud "eesti arkitektide almanakist". tegemist pole küll otseselt ajakirja, vaid aastaraamatu formaadiga, millisest ulatuslikud reklaampinnad pole kadunud tänapäevalgi. antud väljaandes on must-valged, minimalistlikult ja ratsionaalselt lahendatud ning seeläbi igati väärikalt mõjuvad reklaamid paigutatud teose lõppu.
skännisin mõned huvipakkuvamad:
"esile tuleb tõsta eduard taska töökoja toodete tehnilise teostuse korrektsust, mis viisid nahakunsti eesti tolleaegse tarbekunsti esirinda ja äratasid tähelepanu ka euroopas." loe lähemalt siit.
richard wunderlich oli kolmekümnendail meie mööblidisaini absoluutne tipp. tema loominguks on näiteks kadrioru kantseleihoone [st presidendilossi] koosolekute saali mööbel.
- - - - - - --- -- -- - ----
kolmekümnendatest veel nii palju, et täiendasin olulise infoga ühte varasemat postitust. soovitan pilgu peale visata eriti neil, kes on pidand, peavad lähimas tulevikus või peavad kunagi-millalgi tegema kalmu 20. sajandi eesti arhitektuuri eksamit ning seepärast ammutama teadmisi tema suurteosest.
