050: soolalao urbanistliku pargi konkursitöö: “feik bastion”

2008 lõpus toimus arhitektuurikonkurss eesmärgiga saada eesti arhitektuurimuuseumi esisele alale projekt, mille järgi valmiks praegu tühjana seisvale platsile urbanistlik park väliekspositsiooniga.

praegune situatsioon:

foto: jk

soolalao 3. korruselt:

foto: jk

konkursi pani kinni kosmose arhitekt villem tomiste. et võidutöö vajab pisut ümberprojekteerimist, siis selle tutvustamiseni ma lähemal ajal ei jõua, küll aga püüan näidata projekte, mis pidid tomiste omale alla vanduma.

alljärgnevalt projekt, mis jäi paraku žürii poolt märkimata.

töö autorikollektiiviks on maastikuarhitektuuri eriala tudengid: ttü tartu kolledži magistrandid eigo tarkin, liis moor, mari toom ning martin mclean teiselt kursuselt ja emü magistrant gen mandre.

konkursiprojekti tutvustus:

"tallinn on silmapaistev oma säilinud kindlustusarhitektuuri poolest. aga ajad on muutunud ja nii nagu 17. - 18. sajandi inimese jaoks valitses oht väljaspool linna, teisel pool bastionivööndit, on tänapäeva inimese vaenlaseks pigem linn ise. paljud ihkavad teisele poole müüri, seal on vaikus, privaatsus ja vähene autoliiklus. käesolevas konkursitöös on bastioni mõte pööratud tagurpidi, tema eesmärgiks ei ole enam linna kaitsta, vaid pigem viimast piirata. meie ideeks on tuua igatsetud linnatagune maa otse selle südamesse."

müra!

"pargile annavad põhiilme bastionitest inspireeritud terrassid. nende omavaheline lõikumine tekitab erinevaid ruume, jättes samas kasutajale ette dikteerimata nende funktsioone, nagu ka tallinna kolm "päris" bastionit, mis on muutnud oma otstarvet vastavalt aja ja vajaduste muutumisele."

(siinkohal cheerios andrile, laurile, kristile, ehtile, martinile, triinule!)

"terrasside kõrguste vahe on 0,75 m, pargi sügavaim tasapind asub 2,25 m allpool, kõrgeim 1,25 m ülalpool tänavapinda. varasem muuseumi sissepääs on muudetud laiemaks jalakäijate sillaks, mis toimib ühenduslülina rotermanni ja admiraliteedi kvartali vahel. rohked trepid ja kaldteed tagavad juurdepääsu pargi kõikidesse osadesse."



"kuna bastionite juurde on alati kuulunud maaalused käigud, peame planeeritava jalakäijate tunneli sidumist pargiga igati sobilikuks.

terrasside tugimüürid on heledast betoonist ja täidetud pinnasega. turvalisuse tagamiseks asetsevad müüride servad terrassi pinnast 5 cm võrra kõrgemal. suuremate kõrguste puhul on piiretena kasutatud nii läbipaistvast materjalist paneele kui ka haljastust."



"pargi sügavaim tasapind on kaetud punase graniitkillustikuga. ülemiste terrasside katteks on kasutatud betoonplaate, puitu ja haljastust.

haljastuses on kasutatud muru ja vähe hooldust nõudvaid kõrrelisi."



"ala südame moodustab raveliinist inspireeritud meediabox, mille läbipaistvast materjalist seinad võimaldavad seda kasutada nii filmide näitamiseks (filmid projitseeritakse paneelidele seestpoolt), kui ka hiiglasliku valgusallikana. lisaks näeme ette süvistatavaid "raveliinvalgusteid" ja bastionimüüride esiletoomist led valgusribadega."



faktina ei tea, kuid arvatavasti sai projektile saatuslikuks eelkõige selle üüratu eeldatav maksumus, võrreldes näiteks võidu- ja teise koha tööga. muidu oli “feik bastioni” näol tegemist (vähemalt mu meelest) 49 konkursiprojekti seas ühe mõnusamaga, seda nii idee kui teostuse poolest.