077: lasnamäe kiriku konkursitöö

summary: lasnamäe is the biggest district in tallinn and home to more than 1/4 of the city's population. here's a good aerial view. in 2005 a competition was held to find a project for an orthodox church since most lasnamäe residents are russian and no places of worship had ever been built in the district. the competition was infamously won by one of the masterplanners of lasnamäe, oleg zemtchugov, in cooperation with a couple of belorussian architects. relying on donations, the conservatively canonic church building is now under construction. see the winning design here. it is safe to say that all other competition entries were far more exciting, below being one of them, done by on arhitektid with harry klaar, kätlin saks and eva-maria gramakovski as the authors.



toreda ametliku nimega jumalaema «kiirestikuulja» ikooni tallinna kirik - esimene pühakoda lasnamäel - saab peagi katuse alla. 2005 lõppenud konkursi tulemusel võitjaks osutunud kavand ei pruugi ju iseenesest halb olla, kuid lasnamäe kontekstis mõjub selline modernistliku sirgjoonte-arhitektuuri vahele paigutatud paduhistoritsism farslikuna. teisalt on jällegi arusaadav, et hoone tarbijateks saavad siiski suures osas kuldhammaste ja sätendavate pühapäevakampsunitega baabuškad, nii et... - eks igaühele oma.

siinne konkursitöö pärineb arhitektuuribüroolt on arhitektid, kelle nägemus 21. sajandi õigeusukirikust on kõike muud kui konservatiivne, seda ka õigeusu kaanoneid järgides ning iroonilisel kombel isegi sibulkupleid kasutades, olgugi et abstraheerituna.



enne seletuskirja juurde asumist tasub veel mainida, et on arhitektid on oma julgete lahendustega mujalgi silma paistnud, näiteks on nende projekteetitud artdepoo ning kortermajad kaera ja juurdeveo tänaval. lasnamäe kiriku konkursitöö autoriteks olid harry klaar, kätlin saks ning eva-maria gramakovski. nelja osalenud töö seas jäi see paraku ainsana žürii poolt tunnustamata.


asendiplaan | site plan



asendiplaani, arhitektuurne ja funktsionaalne lahendus:
asendiplaani lahenduse aluseks on võetud detailplaneeringu eskiislahendus. kirik ja hooned on ida-lääne suunalise rangepaigutusega. kirik on paigutatud krundi keskele (vaadeldavus haljastusevööndilt), kogudusehoone lõunaservale puju tänava poolsele küljele ja kabel lõunaservale loopealse puiestee poolsele küljele. krunti katvad jalakäiguteed on kaetud betoonkivikattega, sõiduteede osas on kasutatud asfaltbetoonkatet, muus osas on krunt kaetud murukattega. krunt haljastatakse kaootilise paigutusega kasepuudega, osaliselt on kavandatud tihedamaid gruppe. krundile on ette nähtud kolm pääsu - peavärav, värav koos kellatorniga ja tehniline sissepääs sõidukitele. krunt piiratakse kõigist külgedest vertikaalsete puitprussidest piirdega.

peasissepääs | main entrance



peakorrus; idafassaad | main floor, east façade



soklikorrus; põhjafassaad | underground floor; north façade



teine tasand; lõunafassaad | first floor; south façade



läänefassaad; lõige | main façade; section



konstruktsioonide, materjalide ja viimistluse kirjeldus:
hoonel on kombineeritud betoon-, teras- ja puitkandekonstruktsioon, mis on eksponeeritud nii hoone välis- kui ka siseviimistluses naturaalsel kujul. risküliku kujuliste mahtude dominantideks on kiriku tornid hõredate puitlaudadest painutatud kuplitega ja silindrikujuline kabel. nii tornid kui kuplid on ka valgusšahtideks kirikusaalile, altarile ja kooriruumile. hoonete fassadide lahendamisel on akende ja taustvärvitud fassaadiosade paigutamisel kasutatud traditsioonilist usundile omast mustrit stiliseeritud kujul, mida on eelkõige näha päevasel ajal hoonest välja vaadates ja öisel ajal väljast sisse vaadates, kui hooned on valgustatud. hoonete fassaadid on puitlaudisest viimistlusega ja kaetud puitžalusiiga, sidumaks krundil paiknevad hooned tervikuks, tõstmaks esile krundi haljastuse omapära ja distantseerumaks ümbritsevast keskkonnast.


kogudusemaja; kabel | congregation building; chapel





kogudusemaja | congregation building





mul isiklikult jääb antud töö materjalivalik kripeldama. võib-olla puitfassaadid terve kompleksi ulatuses polnud siiski parim valik, mis sest, et sellise lahenduse taotluseks ju oligi ümbrusest distantseerumine, omamoodi helge oaasi loomine kesk kurikuulsalt karmi betoondžunglit. ehk oleks siin võidud lasnamäe kontekstis nii võõra puidu asemel mängida siiski "kodusema" betooniga, tuua selle niivõrd laia kasutusampluaaga materjali käsitlusse uusi tuuli, nagu seda samas lähistel on varasemalt teinud muru ja pere. eri arvamused on igatahes teretulnud ja igati oodatud.

Kommentaare ei ole: