078: lilleline projekt lasnamäe kiriku konkursil

summary: the competition for an orthodox church in the suburb of lasnamäe in tallinn was not much of an attraction: only 4 works were submitted. second and third prizes were not distributed, instead the jury decided to give out only the first and two purchase prizes, below being one of those purchase prize entries. the visionary and poetic project, labeled «rosarium», is by veronika valk and yoko alender from zizi&yoyo. see another similarly poetic work by the same young architects here.

2005. aastal korraldatud lasnamäe kiriku konkursile laekus vaid 4 projekti. žürii jagas välja esimese ning kaks ergutuspreemiat, kuivõrd teise ja kolmanda koha tasemele vastavat tööd projektide seas ei nähtud. žürii tegutses järgmises koosseisus: tallinna linnaehituse as juhatuse esimees ja ühtlasi žürii esimees vladimir issakov, preester boris merlin, maalikunstnik nikolai kormašov ning ülar mark ja ülo peil arhitektide liidu esindajatena.

järgnevalt tuleb tutvustamisele ergutuspreemia pälvinud fantaasiarikas visioon, mil autoriteks veronika valk ja yoko alender. üht samade arhitektide pühakoja projekti olen juba näidanud, meenuta seda siin. kuivõrd nüüdse projekti seletuskiri kõige spetsiifilisega kipuks liialt pikale, püüan välja tuua olulisema.

klik kõigepealt. ümbritseva ala planeering, mis tänaseks on osaliselt valminud, kuid oluliselt muudetud kujul...

asendiplaan.

seletuskirjast: lahenduse põhiidee on luua imeline oaas kesk tõsist ja hallivõitu elamurajooni. eiramata olemasoleva kvaliteete on võimalik välja tuua erilist. liites arhitektuuri religioosse sümboolika ja loodusega luuakse imeline paik ja füüsiline keskkond soodustamaks vaimset harimist ja pühendumust. roos kui universaalne armastuse ja ka kaastunde ja märterluse sümbol on kujunduse läbivaks teemaks. siit ka projekti märksõna «rosarium» - roosiaed.



õigeusu kaanonit järgiva kirikuhoonega liidetakse lihtsa vormiga abihooned. loopealse maastikusse luuakse roosiaed, kiriku fassaadil helendavad roosikujutised. kontrastid maise tõsise betooni ja värvilise looduse ja jumaliku särava valguse vahel. ka kiriku, kellatorni ja kabeli kuplid on roosinupule viitavad, säravast vaskvõrgust. arhitektuurse terviku loob ühine materjalikasutus (betoon, klaas, vask) ja roosimotiiv nii hoone fassaadil, vaskdetailides ja haljastuses. materjalivaliku ja ala planeeringu osas on lahendus säästlik ja olemasolevat maksimaalselt ära kasutav. lihtsad vormid lubavad arhitektuurse ilme ühtsust ja tõstavad esile kujunduselemendid – fassaadidel fluorosseeruva värvi abil helendava sümboolika, betoonpindade viimistluse vasesulfaadiga. keskkond muutub vastavalt aastajale: suvel värviline roosivaip, talvel valge lumetekk. hooned reageerivad valguse kontrastidele. päeval säravad vasest kuplid, öösel helendab kogu kiriku fassaad.

kavandatud kirikuhoone suurus, struktuur ja ruumide koosseis lähtuvad konkursitingimustes esitatud plaanidest ja lõigetest. järgida tuli sajanditega paikaloksunud kaanoneid, mille kohta leiab hea illustratsiooni siit ning lugemismaterjali siit. seega polnud arhitektidel hoone kujundamise osas palju mänguruumi, fantaasia sai lendu lasta põhiliselt vaid fassaadide ja torni kujundamisel.

põhja- ja läänefassaad.

lõuna- ja idafassaad.

soklikorrus.

peakorrus.

rõdu ja saali õhuruum...

... ja saali õhuruumi jätk.

pikilõige.

vee pühitsemise kabel on 4x4x4 klaasist, lahtivolditavate seintega kuup. keskseks elemendiks vasest roosikujuline kauss vaikselt vuliseva purskkaevuga. kabelit on kujutatud järgneval renderil.

koguduse hoone krundi kagunurgas puju tn ääres on lihtsa vormiga kahekorruseline betoonpaneelidest hoone. võimalikult paindlikuks ja mugavaks kasutamiseks on avalikud ruumid ja kontorid koondatud esimesele korrusele ja omavahel vajadusel ühendatavad. garaaž, köök ja wc-d paiknevad läänepoolses osas ja on seega majandusõuest hõlpsasti ligipääsetavad. keskosas kõrguvad läbi kahe korruse fuajee ja kohvik. idas arhiiv ja kabinetid, mis on liidetavad koosolekuruumiga. suurest konverentsisaalist avaneb vaade kirikule ja roosiaiale. konverentsiruum on ühendatav kohviku, fuajee ja ka koosolekuruumiga. esimese korruse fassaad valdavalt klaasist (v.a. läänesein).

teisel korrusel paiknevad perimetraalselt ümber õhuruumi ühe- ja kahekohalised külalistetoad, tehniline ruum, laod ja kapid. põhjaseinas rõdud vaatega kirikule ja roosiaiale. teise korruse ruumid saavad valgust kuppel-akendest ülalt. fassaad on tumm. katus on käidav, suviti pottidesse istutatud rosaarium.

koguduse hoone plaanid.

kellatorn–väravaehitis koosneb neljast 5 m kõrgest 1,5 m laiast saledast betoonpaneelist. betoonpind on helehall pesupind. paneelid kõrguvad väravana kui sambad või dominonupud ja on asetatud omavahel kergelt nihkes, veidi diagonaalselt taamal oleva narva mnt suhtes. pimenedes ja autotulede möödudes helgivad kellatornide seintele fluoresseeruva värviga sisse vajutatud madala reljeefiga säravvalged suured roosid. päeval on roosid ümbritsevast pinnast pisut tumedamad. kahe keskmise paneeli vahel asetseb vasest roosikujuline kell. peavärav jääb idasse väljast kõrgete remmelgate, seest väiksemate äädikapuude vahele. väravast paistab kiriku peafassaad. värav on sarnaselt kiriku, koguduse hoone, kellatorni ja kabelile geomeetrilise ja lihtsa vormiga, raamides ja toonitades füüsilist sisenemist vaimsesse keskkonda. väravaehitis on lihtne 4 m kõrge ja 8 m lai betoonpaneel lihtsa kaarja portaaliga. betoonpind on viimistletud sügavpesuga, mis toob välja betooni looduslikud koostisosad, ja haakuvad paeklindiga. suvehooajal kasvatatakse nii kellatorni kui väravaehitise seinad roniroose täis. (illustratsioon kaugel üleval.)

rosaarium koosneb dekoratiivroosidest, vähenõudlikest pargiroosidest, pinnakatteroosidest, hoonetel ja väikevormidel ronivatest väänroosidest ja teisaldatavatest roosipuudest.

tõenäoliselt maailma ühe lahedaima sünagoogi võib tallinn oma nimele kirjutada, lahedast õigeusu kirikust jäime aga paraku ilma.

-

see projekt on üks paljudest põhjustest, miks ma selle plogiga tegelema hakkasin. sest nagu peaks olema kõigile teada, ei koosne arhitektuuriajalugu vaid valminud või lammutatud ehitistest (või õieti nende kujutistest), vaid suurel määral ka nn paberiarhitektuurist, projektidest, mida pole materialiseeritud, mis on talletunud vaid arhiividesse ja mäludesse. sellisel arhitektuuril on soodumus mattuda ajaloo tolmu alla, kuivõrd see pole pidevalt meie silme all nähtaval.

haruldased pole juhtumid, kus konkursse võidavad mitte just tähelepanuväärsed projektid, kuid mida eelistatakse näiteks realiseerimise odavuse tõttu lennukamatele ideedele. ülalnähtav on üks sellistest, mis vähemalt oma ideelisuselt esimese koha pälvinud tööd kindlasti ületab. arvan, et on seega õiglane ning õigustatud niivõrd lahe ja tulevikus ehk eesti arhitektuuriajalugu illustreeriv projekt kogu täiega päevavalgele tuua. sest nagu olen maininud, saavad konkursitööd isegi erialases ajakirjanduses mainitud kõigest paari sõna ja pildiga ning tegijate kodukad on meil enamasti best-of-tüüpi ilupiltide ja loetamatute jooniste kogumikud, kus headest ülevaadetest on asi kaugel.

minu motiiv niisiis. üks neist.