summary: project by salto architects for the new tallinn city hall. the project was chosen to the final round among 8 other contestants. the entry emphasizes on (what i guess are) somewhat phenomenological qualities, especially on its openness to the public, proposing a compact landscape-building with a long terraced and limestone-covered "tail" stretching towards the harbor basin and hence connecting the city hall with the culture factory and the museum of contemporary art. the main facade acts as an information wall using led-panels.
-
jätkub tallinna uue raekoja teema. nagu lubatud, tuleb lisaks võidutööle esitlemisele teisigi märkimisväärseid konkursiprojekte, et ka neil oleks võimalust tähelepanu pälvida. sest kipub ju tavaliselt nii olema, et pärast tööde avalikustamist ja heal juhul eksponeerimist lühiajalisel näitusel need konkursiprojektid, kui tahes head, n-ö haihtuvad avalikkuse silmist. mistõttu on mu meelest hästi mugav ja loodetavasti ka kasulik eelkõige kõiksugu arhitektuurihuvilistele, kui need projektid võimalikult täies mahus kuhugi alaliselt talletuvad, sest, olgem ausad, büroode kodukad on meil tihtilugu küllaltki lakoonilised ja pildipõhised ning äärmiselt harva täienevad, lisaks raatsitakse piiratud mahuga erialastes žurnaalides puudutada vaid ehk esikolmikut, sedagi justkui möödaminnes. aga olgu,
alljärgnevalt arhitektuuribüroo salto ettepanek uuele raekojale, mis küll esikolmikusse ei pääsenud, kuid valiti žürii poolt finaali. projekti autoriteks maarja kask, karli luik ja ralf lõoke.
projekti seletuskirjast:
"hoone on osa rannapromenaadist ja tugevdab tallinna imagot merelinnana. maja pealispind on kaetud freesitud paekiviga, mis kalasadama pool sujuvalt merre siseneb. vastavalt veetasemele on piir mere ja maa vahel alati erinev."
julgen väita, et raekoja projekt esindab taaskord salto arhitektidele omast fenomenoloogilist lähenemist arhitektuurile, kus olulisel kohal on indiviidi-keskne hoone füüsilisuse ja materiaalsuse tunnetamine läbi erinevate meelte ja tajude. nagu on näha renderitelt ja ütleb ka seletuskiri, on see hoone kui jätk maastikule ja rannapromenaadile, minnes sujuvalt üle ühelt olemuselt teisele, kaasates seejuures põneva nükkega oma n-ö koostisosaks meregi. raekojale kohane linnarahvale avatuse sümbolistlik tasand avaldub hoone ligipääsetavuses ning (selle ümber ja peal) käidavuses, tuginedes selle läbi kogemuslikkusele. pakkudes ruumilisi elamusi kutsub see hoone end avastama, see on “tallatav” arhitektuur, maastik-maja, mille ideelise venna võib leida samast kõrvalt linnahalli näol.
salto varasematest suurematest või valminud projektidest võiks raekoda kõrvutada nt admiraliteedi kompleksi ja kunstiakadeemia konkursitööga, kuid ka tartus asuva kroonuaia kooli juurdeehitisega. kõiki neid loodan tulevikus siin lähemaltki tutvustada.
sarnast lähenemist võiks tajuda mujal maailmas asuvatest objektidest nt temppeliaukio kiriku, yokohama terminali, oslo ooperimaja ja roosendaali paviljoni juures.
kuid et fenomenoloogia arhitektuuris pole teema, milles ma end koduselt tunneks, võib öeldule vabalt vastu vaielda ning pakkuda välja asjalikumaid teooriaid ja arvamusi.
muide, žürii arvas arhitektide idee - tõmmata ajaloolise kalasadama rannajoon hoonele sappa ning üleüldse selle tugevat seotust kalasadama ja kultuurikatlaga - olevat suure rakenduspotentsiaaliga.
"linnahalli esisest platsist kujuneb linnavalitsuse esindusväljak, kus asub peasissepääs ja millelt on näha maja kõikidel korrustel toimuvad tegevused. väljakupoolse fassaadi lamellidesse on kootud led-torud, millest moodustub hiiglaslik ekraan, kus saab näidata linlastele oluliste ürituste ülekandeid ning mis loob interaktiivse sideme linnavalitsuse ja linnakodaniku vahel."
"hoone paigutus krundil võimaldab avada vaate kultuurikatla peafassaadile, mille ette moodustub ühiskasutuses olev väljak. mere pool asuv linnahalli parkla moodustab teistsuguse iseloomuga haljastatud varjulisema platsi. erinevad linnaväljakud moodustavad võimsa mitmetasandilise linnaväljakute kombinatsiooni koos linnahalli pealse avaliku ruumi, rannapromenaadi ja kultuurikatla hooviga."
"hoone maht on lahendatud võimalikult kompaktselt ja ruumi paindlikku kasutamist võimaldavalt. hoone keskel asuvad vertikaalid, kommunikatsioonid, abiruumid, mille ümber on avatud büroopind. sisselõiked loovad lisaperimeetrit väiksematele ruumidele ning toovad maja sügavusse valgust. sisselõiked läbivad hoonet juba alates esimesest korrusest siseaatriumitena, muutudes üleval pool välisruumiks."
esimene ja keldrikorrused:
zürii protokollist võib hoone siseplaneeringu kohta lugeda järgmist: "hoone kavand on skemaatiline ning toob välja ainult võimalikud funktsioonid. kuigi rakendatud põhimõte, et arhiivid, side- ja abiruumid asuvad hoone keskel ning kontoriruumid on paigutatud nende ümber, tundub olevat mõistlik, on avatud interjööri suurte ruumide kavandatav eraldamine veekardinate abil üpris keerukas ja küsitava väärtusega," kuid et "need ettepanekud sobivad hoone üldise idee raamesse ning suurendavad selle väljendusrikkust." mainitud veekardinaist allpool täpsemalt.
tagasi seletuskirja juurde:
"pargipoolsemasse külge kaldpindade alla moodustuvad osaliselt kõrgemad ruumi osad ning tekivad põnevad vaated tasapindade ja katusemaastiku vahele. sellesse tsooni on paigutatud suuremat kõrgust vajavad ruumid."
"hoone pealispind alates veest kuni büroo-osa alguseni on osa avalikust ruumist; büroodega külgnevate kaldtasapindade vahele moodustuvad terrassid on kasutamiseks töötajatele ja toimivad puhke- ja koosolekuruumidena vabas õhus."
"energiasäästlikkuse saavutamiseks on hoone planeeritud võimalikult kompaktsena. kogu maja klaasfassaad on kaetud päikesekaitselamellidega, mis võimaldavad päikeseenergia passiivset kasutust ning kaitsevad ülekuumenemise eest. vent-ruum on planeeritud keldrisse, võimaldades hoonest väljatõmmatavat õhku kasutada parkla sissepuhkeks."
"hoone viimase korruse põranda kõrgus jääb alla 27 meetri, seega ei pea hoone täitma kõrghoonetele esitatud tulekindluse nõudeid. kogu maja läbivad siseaatriumid, mis loovad avatud, valgusküllase ja õhulise siseruumi, on kavandatud nii, et neid saab veekardinate või klaasseinte abil normidekohasteks tuletõkkesektsioonideks jaotada."
"seoses hoone sidumisega merega on suletud kalasadama tänava linnahallipoolne osa. liiklus linnahalli juurde ning arendatavale rannaäärsele osale toimub logi ja rumbi tänava kaudu. see võimaldab võtta kalasadama tänava aluse liiklusmaa krundi kasutusele aktiivse rannapromenaadina. kalamaja ümbersõidutee on kavandatud pääsuga kalasadama tänavalt ning kuivõrd merimetsa läbisõit jääbki ilmselt teostamata, siis liiklustihedus ümbersõiduteel on piisavalt väike mahutumaks kalasadama tänavale. seetõttu on olemas võimalus põhjaväil vanalinna poole “kokku tõmmata”, nii et kultuurikatla ette tekib avar ning liiklusest oluliselt vähem häiritud pargilaadne väljak. põhjaväila kokkutõmbamine võimaldab tekitada ka jalakäijate silla üle põhjaväila, kasutades ära vanalinna pool paiknevaid olemasolevaid pinnavorme ning sidudes nii linnahalli, uue raekoja ning kultuurikatla vanalinna jalakäijate tsooniga."
žürii aga leidis, et transpordilahendus pole veenev, kuna see eraldab kultuurikatla füüsiliselt raekojast ning lõhestab raekoja kaheks - väide, millest ma ausõna aru ei saa. kas keegi mõistab, mida sellega öelda on tahetud? kusjuures arhitektid ise pakkusid välja, et transpordi võikski tegelikult üldse maa alla suunata. ma küll ei tea, millises ulatuses.
juba sellest, et töö jõudis kõvas konkurentsis finaali, võib järeldada, et see pälvis žürii poolt positiivset tähelepanu. projekti ideelist külge peeti silmapaistvaks, paraku hinnati ebapiisavaks plaanide, ehituslikkuse ja funktsionaalsete lülide viimistluslikkuse taset. võrreldes esimeses voorus esitatuga ei tehtud projekti kallal teise etapi nimel märkimisväärseid muudatusi, mis žürii sõnutsi "on täiesti mõistetav ja õigustatav, sest autorite pakkumine oli piisavalt veenev, et jõuda arhitektuurivõistluse finaali."
-
jätkub tallinna uue raekoja teema. nagu lubatud, tuleb lisaks võidutööle esitlemisele teisigi märkimisväärseid konkursiprojekte, et ka neil oleks võimalust tähelepanu pälvida. sest kipub ju tavaliselt nii olema, et pärast tööde avalikustamist ja heal juhul eksponeerimist lühiajalisel näitusel need konkursiprojektid, kui tahes head, n-ö haihtuvad avalikkuse silmist. mistõttu on mu meelest hästi mugav ja loodetavasti ka kasulik eelkõige kõiksugu arhitektuurihuvilistele, kui need projektid võimalikult täies mahus kuhugi alaliselt talletuvad, sest, olgem ausad, büroode kodukad on meil tihtilugu küllaltki lakoonilised ja pildipõhised ning äärmiselt harva täienevad, lisaks raatsitakse piiratud mahuga erialastes žurnaalides puudutada vaid ehk esikolmikut, sedagi justkui möödaminnes. aga olgu,
alljärgnevalt arhitektuuribüroo salto ettepanek uuele raekojale, mis küll esikolmikusse ei pääsenud, kuid valiti žürii poolt finaali. projekti autoriteks maarja kask, karli luik ja ralf lõoke.
projekti seletuskirjast:
"linnavalitsuse uus hoone ei ole eraldiseisev object [sic! - jk], vaid osaleb ümbritsevas keskkonnas laiemalt. hoone pikendus veeni moodustab linnaliku pargi linnahalli, kalasadama basseini ja kultuurikatla vahel. objektikesksesse linnamaastikku tekib maastikuline linnakude."
"hoone on osa rannapromenaadist ja tugevdab tallinna imagot merelinnana. maja pealispind on kaetud freesitud paekiviga, mis kalasadama pool sujuvalt merre siseneb. vastavalt veetasemele on piir mere ja maa vahel alati erinev."
julgen väita, et raekoja projekt esindab taaskord salto arhitektidele omast fenomenoloogilist lähenemist arhitektuurile, kus olulisel kohal on indiviidi-keskne hoone füüsilisuse ja materiaalsuse tunnetamine läbi erinevate meelte ja tajude. nagu on näha renderitelt ja ütleb ka seletuskiri, on see hoone kui jätk maastikule ja rannapromenaadile, minnes sujuvalt üle ühelt olemuselt teisele, kaasates seejuures põneva nükkega oma n-ö koostisosaks meregi. raekojale kohane linnarahvale avatuse sümbolistlik tasand avaldub hoone ligipääsetavuses ning (selle ümber ja peal) käidavuses, tuginedes selle läbi kogemuslikkusele. pakkudes ruumilisi elamusi kutsub see hoone end avastama, see on “tallatav” arhitektuur, maastik-maja, mille ideelise venna võib leida samast kõrvalt linnahalli näol.
salto varasematest suurematest või valminud projektidest võiks raekoda kõrvutada nt admiraliteedi kompleksi ja kunstiakadeemia konkursitööga, kuid ka tartus asuva kroonuaia kooli juurdeehitisega. kõiki neid loodan tulevikus siin lähemaltki tutvustada.
sarnast lähenemist võiks tajuda mujal maailmas asuvatest objektidest nt temppeliaukio kiriku, yokohama terminali, oslo ooperimaja ja roosendaali paviljoni juures.
kuid et fenomenoloogia arhitektuuris pole teema, milles ma end koduselt tunneks, võib öeldule vabalt vastu vaielda ning pakkuda välja asjalikumaid teooriaid ja arvamusi.
muide, žürii arvas arhitektide idee - tõmmata ajaloolise kalasadama rannajoon hoonele sappa ning üleüldse selle tugevat seotust kalasadama ja kultuurikatlaga - olevat suure rakenduspotentsiaaliga.
"linnahalli esisest platsist kujuneb linnavalitsuse esindusväljak, kus asub peasissepääs ja millelt on näha maja kõikidel korrustel toimuvad tegevused. väljakupoolse fassaadi lamellidesse on kootud led-torud, millest moodustub hiiglaslik ekraan, kus saab näidata linlastele oluliste ürituste ülekandeid ning mis loob interaktiivse sideme linnavalitsuse ja linnakodaniku vahel."
"hoone paigutus krundil võimaldab avada vaate kultuurikatla peafassaadile, mille ette moodustub ühiskasutuses olev väljak. mere pool asuv linnahalli parkla moodustab teistsuguse iseloomuga haljastatud varjulisema platsi. erinevad linnaväljakud moodustavad võimsa mitmetasandilise linnaväljakute kombinatsiooni koos linnahalli pealse avaliku ruumi, rannapromenaadi ja kultuurikatla hooviga."
"hoone maht on lahendatud võimalikult kompaktselt ja ruumi paindlikku kasutamist võimaldavalt. hoone keskel asuvad vertikaalid, kommunikatsioonid, abiruumid, mille ümber on avatud büroopind. sisselõiked loovad lisaperimeetrit väiksematele ruumidele ning toovad maja sügavusse valgust. sisselõiked läbivad hoonet juba alates esimesest korrusest siseaatriumitena, muutudes üleval pool välisruumiks."
esimene ja keldrikorrused:
"kogu parkimine on lahendatud linnahalli esise väljaku all kahekorruselise maa-aluse parklana. parkla paigutamine hoone põhimahust väljapoole võimaldab hoone kandestruktuuri käsitleda parkimisest sõltumatult. kuivõrd parkla toimib lisaks uuele raehoonele ka kultuurikatla ja linnahalli parklana, võimaldab selline paigutus otsesidemed parklast esindusväljakule."
teine kuni seitsmes korrus. bossi kabinet viimase korruse põhjapoolses nurgas.
zürii protokollist võib hoone siseplaneeringu kohta lugeda järgmist: "hoone kavand on skemaatiline ning toob välja ainult võimalikud funktsioonid. kuigi rakendatud põhimõte, et arhiivid, side- ja abiruumid asuvad hoone keskel ning kontoriruumid on paigutatud nende ümber, tundub olevat mõistlik, on avatud interjööri suurte ruumide kavandatav eraldamine veekardinate abil üpris keerukas ja küsitava väärtusega," kuid et "need ettepanekud sobivad hoone üldise idee raamesse ning suurendavad selle väljendusrikkust." mainitud veekardinaist allpool täpsemalt.
tagasi seletuskirja juurde:
"pargipoolsemasse külge kaldpindade alla moodustuvad osaliselt kõrgemad ruumi osad ning tekivad põnevad vaated tasapindade ja katusemaastiku vahele. sellesse tsooni on paigutatud suuremat kõrgust vajavad ruumid."
"hoone pealispind alates veest kuni büroo-osa alguseni on osa avalikust ruumist; büroodega külgnevate kaldtasapindade vahele moodustuvad terrassid on kasutamiseks töötajatele ja toimivad puhke- ja koosolekuruumidena vabas õhus."
"energiasäästlikkuse saavutamiseks on hoone planeeritud võimalikult kompaktsena. kogu maja klaasfassaad on kaetud päikesekaitselamellidega, mis võimaldavad päikeseenergia passiivset kasutust ning kaitsevad ülekuumenemise eest. vent-ruum on planeeritud keldrisse, võimaldades hoonest väljatõmmatavat õhku kasutada parkla sissepuhkeks."
"hoone viimase korruse põranda kõrgus jääb alla 27 meetri, seega ei pea hoone täitma kõrghoonetele esitatud tulekindluse nõudeid. kogu maja läbivad siseaatriumid, mis loovad avatud, valgusküllase ja õhulise siseruumi, on kavandatud nii, et neid saab veekardinate või klaasseinte abil normidekohasteks tuletõkkesektsioonideks jaotada."
"seoses hoone sidumisega merega on suletud kalasadama tänava linnahallipoolne osa. liiklus linnahalli juurde ning arendatavale rannaäärsele osale toimub logi ja rumbi tänava kaudu. see võimaldab võtta kalasadama tänava aluse liiklusmaa krundi kasutusele aktiivse rannapromenaadina. kalamaja ümbersõidutee on kavandatud pääsuga kalasadama tänavalt ning kuivõrd merimetsa läbisõit jääbki ilmselt teostamata, siis liiklustihedus ümbersõiduteel on piisavalt väike mahutumaks kalasadama tänavale. seetõttu on olemas võimalus põhjaväil vanalinna poole “kokku tõmmata”, nii et kultuurikatla ette tekib avar ning liiklusest oluliselt vähem häiritud pargilaadne väljak. põhjaväila kokkutõmbamine võimaldab tekitada ka jalakäijate silla üle põhjaväila, kasutades ära vanalinna pool paiknevaid olemasolevaid pinnavorme ning sidudes nii linnahalli, uue raekoja ning kultuurikatla vanalinna jalakäijate tsooniga."
žürii aga leidis, et transpordilahendus pole veenev, kuna see eraldab kultuurikatla füüsiliselt raekojast ning lõhestab raekoja kaheks - väide, millest ma ausõna aru ei saa. kas keegi mõistab, mida sellega öelda on tahetud? kusjuures arhitektid ise pakkusid välja, et transpordi võikski tegelikult üldse maa alla suunata. ma küll ei tea, millises ulatuses.
juba sellest, et töö jõudis kõvas konkurentsis finaali, võib järeldada, et see pälvis žürii poolt positiivset tähelepanu. projekti ideelist külge peeti silmapaistvaks, paraku hinnati ebapiisavaks plaanide, ehituslikkuse ja funktsionaalsete lülide viimistluslikkuse taset. võrreldes esimeses voorus esitatuga ei tehtud projekti kallal teise etapi nimel märkimisväärseid muudatusi, mis žürii sõnutsi "on täiesti mõistetav ja õigustatav, sest autorite pakkumine oli piisavalt veenev, et jõuda arhitektuurivõistluse finaali."
žürii protokolli lõpetab salalikkusest õhkuv lause: "lõplikku hinnangut mõjutasid erinevad professionaalsed vastuväited, märkused ja küsimused."
võrreldes võidutööga on salto projekt oluliselt vähema arhitektoonilise pretensioonikusega, mis ehk polekski eriliselt sugereerinud selle olemust linna esindushoonena. suurt uhkeldamist ja efektitsemist siit ei leia, lahendus on pigem ratsionaalne ja selgust taotlev, kuid milles on ka rohkesti linnaruumilist kvaliteeti. mulle räigelt istub idee paigutada hoone saba kultuurikatla ja ekkm-i vahele, pakkudes neile justkui lava ja terrassi, mis katla perspektiivses keema minnes võinuks kujuneda eriti atraktiivseks hängimise paigaks. ja hoone juurde toodud vesi, vesi, ka see on lisakvaliteet.
võrreldes võidutööga on salto projekt oluliselt vähema arhitektoonilise pretensioonikusega, mis ehk polekski eriliselt sugereerinud selle olemust linna esindushoonena. suurt uhkeldamist ja efektitsemist siit ei leia, lahendus on pigem ratsionaalne ja selgust taotlev, kuid milles on ka rohkesti linnaruumilist kvaliteeti. mulle räigelt istub idee paigutada hoone saba kultuurikatla ja ekkm-i vahele, pakkudes neile justkui lava ja terrassi, mis katla perspektiivses keema minnes võinuks kujuneda eriti atraktiivseks hängimise paigaks. ja hoone juurde toodud vesi, vesi, ka see on lisakvaliteet.
