055: paar projekti riiulilt

summary: two developments awaiting investors. the first one is a duplex by kosmos in muraste village outside tallinn, the second is an apartment building with office space by jvr, located in a historical northern tallinn suburb. both projects are from 2007. as of 2010 both developments remain unsold. info in english: here.

-

pole olemas palju kurvemaid asju, kui lahedad projektid, mis on eri põhjustel realiseerimata jäänud. muidugi, ka ainuüksi projekt võib arhitektuurihuvilise meeli kõdistada, kuid olgem ausad, näha reaalset valmistoodet oma krundile mugavalt istutatuna on siiski midagi muud.

kuivõrd ühe hoone projekteerimine võtab palju aega, eriti kui seda ei tee mõni suurkorporatsioon, võiks eeldada, et ka arhitektidele endile pole just rõõmustav, kui nende vaimusünnitised talletuvad vaid järjekordsetesse folderitesse või projektiriiulisse teiste sama saatusega projektide kõrvale.

kurb-tõsi, kuid eks enamasti projektide saatus just selline ongi.

alljärgnevalt tuleb tutvustamisele kaks projekti, mille realiseerumist ma veel siiski loodan. mõlemad on kinnisvarafirma bestok arendused.

esiteks:

paarismaja projekt arhitektuuribüroolt kosmos. krundi asukohaks muraste küla harku vallas, 8 km tallinnast. loodetavasti loeb seda posti mõni varakas arendaja-avantürist-arhitektuurifanatt, nii et müügiinfo siin.

kolmiku tn 59 krundile planeeritud paarismaja projekti autoriteks on ott kadarik, mihkel tüür ja villem tomiste, pärineb see aastast 2007. samast perioodist on ka tegijate rotermanni kvartali esimene ehitusjärk, mille nn musta maja stilistikas võib näha sarnaseid jooni, seda nii ümarkaarsete piklike akende kui ka maja keskelt läbiva avause näol.

render: bestok.ee


tasub tähelepanu pöörata ka kosmose arhitektide trademark-heale arvutigraafikale. see on vaat et omaette kunst.

render: bestok.ee


niisiis, majja on planeeritud 2 korterit: ühe korteri esimesel korrusel 3 tuba, pesuruum saunaga ja teisel korrusel köök-elutuba avara terrassiga ning vannituba (tegemist küllaltki ebatavalise ruumijaotusega). teise, suht traditsioonilisele eramule omase ruumijaotusega korteri esimesel korrusel köök-elutuba ja pesuruum saunaga, teisel korrusel 4 tuba ja pesuruum. vaata ise: esimese korruse plaan, teise korruse plaan.

rohket lisavalgust pakuksid kortereile kaugele katusele ulatuvad pikad aknad. küsitava väärtusega on ehk rõdude kumerad pinnad, mis poleks tõenäoliselt eriti efektiivsed, küll aga efektsed. eks ilu nõuabki ohvreid.

render: bestok.ee


fassaadi laudis on planeeritud naturaalses toonis, aknaraamid alumiiniumist, sisselõigete pinnad on krohvitud ning värvitud oranžiks.

render: bestok.ee


teiseks:

6 korteri ja 2 büroopinnaga hoone projekt tallinnasse ristiku tänavale pelgulinnas. tegemist oleks n-ö klassikalise 21. sajandi tallinna agulimajaga, sarnase käsitlusega projekte sarnases kontekstis teame ju mitmeid. otsese eeskujuna kerkib siin silme ette koko arhitektide elamu vabriku tänaval (valmis 2005). antud projekti autoriks on arhitektuuribüroo jvr arhitekt kalle vellevoog, kaasautoriks martin prommik. projekt pärineb aastast 2007.

ristiku ja härjapea nurgalt:

render: bestok.ee


praegu asub krundil armas, kuid amortiseerunud väikehoone (mida on pildistanud jüri okas), mis on planeeritud lammutada. arenduse müügiinfo koos korruseplaanidega on siin.

tegemist oleks tõeliselt eeskujuliku hoonega ajaloolises linnakontekstis, kus peaasjalikult figureerivad enam-vähem samas mahus sajandivanused puithooned. vaatamata kaasaegsele lahendusele poleks sulandumine probleem.

render: bestok.ee


hoovist.

render: bestok.ee

8 kommentaari:

go ütles ...

Minu arvamus erineb jälle natuke. 2007 aasta - antud projektide aasta - oli veel helge tuleviku, optimismistliku maailmanägemuse, buumi aeg, mis andis vastavalt arhitektide tööle mängulisust ja helgust. Sellesse aega võis sobida veel kosmose teletupsulik maja, mille lillelist unistuslikkust paistab rõhutavat ka graafika, aga praegu äkki mitte (?). Igatahes tunduks sellise maja ehitamine täna võlts (või ehk mitte?).

Teise maja puhul tundub, et püstaknad oleks praegu moest väljas. Taolisi elegantseid maju kerkis mingi aeg tegelikult piisavalt ja mille muu pärast siis ka need aknad, kui mitte edevuse pärast, sest vaevalt nad linnaelamule funktsiooni täidavad. Projekt, mis väljatöötamisel veel kuulus oma aega, kuid praegu enam mitte.
Mulle illustreerivad need projektid just arhitektuuri sõltuvust kaasajast, majandusest, mõttemallidest. Kaks aastat ja pööre on täielik.

Ma võin ka räigelt eksida??? Olen seda ka varem teinud...

JK ütles ...

^ väga huvitavad mõtted, ma üritan lähipäevil teemat jätkata. praegu netiga nigel lugu.

tänks kommimast muide, muchos appreciated!!

Kaur ütles ...

Mul ka oma arvamus. Püstakende kohta. Et tegelikult pole tegemist siiski trendikaubaga nagu seda võiks modernistide lintakna kohta väita. Püstaken linnamajal tekitab muidugi suuremat läbipaistvust, kuid annab hoone siseruumile ka teatava omapära. Mõeldes "vana-euroopa" linnadele, on kõrged püstaknad ning nende ees olevad "prantsuse rõdud" täiesti tavaline asi.
Säästuaja arhitektuur nõuaks küll väikeseid aknaid ent päikesevalgus on ehk veidi olulisem sellest vähesest küttekaost, mis juhtub tavapärase aknalaua kõrgusel paikneva akna maani venitamisega. Muidugi on lintaken siseruumi kõige rohkem valgustav kuid antud linnaruumi ei sobituks see kuidagi. Teine asi on ka muidugi see, et kellele lintaken meeldib kellele mitte (vist sama case nagu eelkommija arvamusega "maast-laeni" akendega).
Loo autor ütles tegelikult väga hästi, et kuna tegemist on väljakujunenud piirkonnaga, siis see uusehitis istub selliselt sinna ilma olemasoleva keskkonnaga kaklemata. Ehkki midagi maailma erilist, et selle eest mies van der rohe auhinda saada, ses siiski pole, on see kena ja õnnestunud "sahtliprojekt".

go ütles ...

Võibolla mind mõjutab see kompositsioonivorm, mis saavutatakse püstakende kombineerimisega korruste lõikes. Mulle mõjub see veidi tüütavalt ja tegelikult selle aeg on läbi. Vähemalt Eestis mõjuvad nad võõrad kui tulnukad, mingist hetkest viskab üle.
Ja oma mõju on jah neil püstakendel, aga siiski ei pea ma linnamaja puhul püstakent parimaks, eriti meie kliimas. Ja püstakna korduv ekspluateerimine kahandab ka selle mõjuvust, kui mõjuvus on tema põhiline voorus (ja seda see on).

Hoone kujundus tundub vähemalt mingiks ajaks moest väljas.

Kaur ütles ...

Mood... viimasel ajal on suurenenud tarbimisega kaasnenud nähtus, mille vaheldumine on varasematel aegadel võtnud aega oluliselt rohkem kui praegu.
Muidugi on püstakende erinevate paigutustega korrustel väga lihtne "fassaadikompat" teha. Kui nüüd selle pilguga uuesti seda hoonet vaatasin, mõtlesin ka, et tegelikult võiks täiesti vabalt need aknad ka kohakuti olla, kuid usun, et lõpptulemust ei oleks ka selline liigutus suurt muutnud.
Selle maja puhul tundub mulle, et tegemist pole kunagi olnud päris tippmoe esindajaga ning ehk pole seda taodeldudki (kuigi värsket ilmet on soovitud?).
Pildi pealt mõjub see hoone siiski paremini, kui Koko Vabriku tn. maja. Teist (ja samas positiivset) äärmust kujutab endast Gert Sarve Herne tn maja, mis oleks justkui ajatu, ent kasutab siiski "moekaid" võtteid - akende peitmist "ribistatud" laudise taha. Samas ei tee see võte sellest hoonest trendiarhitektuuri ega kao moest (samas pole see kunagi ka otseselt moes).
Mulle tundub see jvr üllitis siiski veel positiivse sahtlitööna.

JK ütles ...

kosmose projekti kohta. sõbraga asja üle arutldes jõudsime üksmeelele, et tõepoolest, sellise projekti realiseerimine tänastes tingimustes, mil teemaks on öko ja kokkuhoid, oleks küllaltki ülbe ja vastutustundetu. go, ütlesid hästi, väites et see iseloomustab "helge tuleviku, optimismistliku maailmanägemuse ja buumi aega" - olen nõus, muidugi posti kirjutades ma selle peale muidugi ei tulnud (: samas jällegi, 2007 või 2010, saja aasta pärast poleks siin enam mingit vahet.

püstakende kohta - ma isiklikult ei taju nende näol erilist moodi. väidan ainult, et meie puitagulites on need /miljööväärtuslikkuse säilitamise/ koha pealt vaat et ainusobiv lahendus.

go ütles ...

:) ei, ikka mood. Mingil ajal neid hakati meil ehitama ja mingil ajal jäeti ära. Maja on küll normaalselt ilus, sobiv...

go ütles ...

sry, mõtlesin järele, ei pruugi olla mood