summary: this villa in the suburb of nõmme in tallinn is one of the most acclaimed early 00's private dwellings in estonia. in 2002 the building by 3+1 architects was awarded by the estonian cultural endowment. all info in english about its concept can be found here.
-
arhitektuuribüroo 3+1 üle kümne aasta tagasi [1998] projekteeritud ning '01 valminud villa-v tallinnas nõmmel on teine eesti päritoluga objekt, mis avaldatud archdaily-s.
tegemist on taas näitega antud arhitektide diagrammarhitektuurist, kus maja lõplik ilme selgub alles pärast põhjalikke analüüse, mille kaudu see end justkui ise loob ja lõpuks paika seab. funktsionaalsuse kõrval on suurt tähelepanu pööratud ka detaili- ja materjalikäsitlusele. kokkuvõttes on saadud üpris tagasihoidliku ilmega hoone, milles puudub eesti 21. sajandi alguse arhitektuurile tihti omane efektitsemise himu, kuid mis, kui pisut süveneda, avaldab endas midagi hulga enamat, kui esmapilgul oodata võiks...
maja kontseptist täpsemalt saab lugeda siit, samast on pärit ka fotod.
foto: kaido haagen via archdaily.comesimese korruse sinakaist akendest näeb läbi terve maja, mõjudes nõnda vaatamata oma teise korruse kinnisusele siiski õhuliselt ning krundi maastikku minimaalselt halvavana.
foto: kaido haagen via archdaily.commurukattega pandus viib otse teisele korrusele.
foto: archdaily.com
foto: archdaily.compisut kõledana näiv interjöör, siin fotol vist veel elanike poolt tõeliselt sisse elamata.
foto: archdaily.comtsiteerin mart kalmu suurteosest "eesti 20. sajandi arhitektuur":
"kui vahemeremaade vernakulaarsest arhitektuurist inspireeritud klassikalise modernismi säravvalge sein töötab soojuse ja valguse tekitajana külmal ja pimedal põhjamaal hästi, siis 3+1 arhitektid riskivad katsetada vastupidisega introdutseerides niigi sombusesse eestisse puhtast betoonist koduseinu. nende kavandatud villas tallinnas nõmmel hommiku tänaval jääb tavaliselt rohkem sisemust defineerinud soe puitlaudis hoopis väljas suhtlema oma lähtepunkti - männikuga. raine karbi või emil urbeli puhtad vormid vajavad vaid siledat pinda enda alla, kuid siin astutakse palju keerulisemasse dialoogi maastikuga, kuhu kord kaevutakse või mille üle troonitakse. ruumistruktuur on vaatamata oma tegelikule funktsionaalsusele otsitult keeruline, labürintjas ja salapärane."
"kui vahemeremaade vernakulaarsest arhitektuurist inspireeritud klassikalise modernismi säravvalge sein töötab soojuse ja valguse tekitajana külmal ja pimedal põhjamaal hästi, siis 3+1 arhitektid riskivad katsetada vastupidisega introdutseerides niigi sombusesse eestisse puhtast betoonist koduseinu. nende kavandatud villas tallinnas nõmmel hommiku tänaval jääb tavaliselt rohkem sisemust defineerinud soe puitlaudis hoopis väljas suhtlema oma lähtepunkti - männikuga. raine karbi või emil urbeli puhtad vormid vajavad vaid siledat pinda enda alla, kuid siin astutakse palju keerulisemasse dialoogi maastikuga, kuhu kord kaevutakse või mille üle troonitakse. ruumistruktuur on vaatamata oma tegelikule funktsionaalsusele otsitult keeruline, labürintjas ja salapärane."
foto: archdaily.com
foto: archdaily.com
plaan: archdaily.com
plaan: archdaily.compindade diagramm näitab, kuidas maastik ja maja ühte sulavad.
joonis: archdaily.comdiagrammi järel üks asjakohane tsitaat andres kure artiklist "diagrammid pärast funktsionalismi", mis käsitlebki just 3+1 büroo maju:
"diagrammarhitektuuri puhul ei saa olla tegu äratuntava meistri käekirja arhitektuuriga, kaubamärgiga à la gehry (kelle investeerimistagatisena mõjuv kindel kvaliteet töötab representatatsiooni ja varem valmis maalitud pildi kordamise kaudu), vaid pidevalt uueneva ja ennast ümberdefineeriva praktikaga. see pole ekspressiivne eneseväljendus või geeniusest välja kasvav looming 19. sajandi tähenduses, arhitektuur kui vormid ja värvid; teiselt poolt ei tähenda see lahustumist standardiseerumises, tootmisprotsessis või masinas, isegi mitte uutes meediates. pigem on tegu teatavat laadi uue kollektiivsuse ja hajutatud praktikaga, kus erinevad osapooled haldavad ja suunavad erinevat informatsiooni, organiseerivad jõudude suhteid, millele diagramm peab lõpuni avatud olema ja millest genereerub funktsionalismi või neomodernistliku stiilikesksuse järgne arhitektuur." [maja 2002-3]
tegelt ma ikkagi soovitan seda artiklit tervenisti lugeda. see näitab nii hästi, et arhitektuuri ei tohiks suhtuda vaid pealiskaudsel ilus-kole tasandil, sest tõesti nähtav on arhitektuurist vaid kaduvväike osa. tead ju küll, sama lugu inimeste ja nende sisemise-välimise ilu ja raamatute ning nende kaante kohta...
ene läkk on kirjutanud hoone saamisloost ning loomise protsessist kena ülevaatliku artikli, soovitan lugeda. leiab selle siit.
maja pälvis muide 2002. aastal kultuurkapitali preemia.
"diagrammarhitektuuri puhul ei saa olla tegu äratuntava meistri käekirja arhitektuuriga, kaubamärgiga à la gehry (kelle investeerimistagatisena mõjuv kindel kvaliteet töötab representatatsiooni ja varem valmis maalitud pildi kordamise kaudu), vaid pidevalt uueneva ja ennast ümberdefineeriva praktikaga. see pole ekspressiivne eneseväljendus või geeniusest välja kasvav looming 19. sajandi tähenduses, arhitektuur kui vormid ja värvid; teiselt poolt ei tähenda see lahustumist standardiseerumises, tootmisprotsessis või masinas, isegi mitte uutes meediates. pigem on tegu teatavat laadi uue kollektiivsuse ja hajutatud praktikaga, kus erinevad osapooled haldavad ja suunavad erinevat informatsiooni, organiseerivad jõudude suhteid, millele diagramm peab lõpuni avatud olema ja millest genereerub funktsionalismi või neomodernistliku stiilikesksuse järgne arhitektuur." [maja 2002-3]
tegelt ma ikkagi soovitan seda artiklit tervenisti lugeda. see näitab nii hästi, et arhitektuuri ei tohiks suhtuda vaid pealiskaudsel ilus-kole tasandil, sest tõesti nähtav on arhitektuurist vaid kaduvväike osa. tead ju küll, sama lugu inimeste ja nende sisemise-välimise ilu ja raamatute ning nende kaante kohta...
ene läkk on kirjutanud hoone saamisloost ning loomise protsessist kena ülevaatliku artikli, soovitan lugeda. leiab selle siit.
maja pälvis muide 2002. aastal kultuurkapitali preemia.
ja lõpetuseks üks fantastiliselt mõnus foto.
foto: archdaily.com...
hoonest on kauni artikli kirjutanud ka siiri vallner, leiab selle maja 2001-1 numbrist. hoone kiidab heaks ka ekspertkomisjon mingi usa räppari kehastuses: uudis siin, sissekanne siin.
...
maja fassaad on pärast valmimist päris korraliku muutuse läbi elanud. ülalnähtud fotod pärinevad nullindate algusest, all on aga värsked, 2009 suvel tehtud pildid. algselt särav helebeež puit on nüüdseks tõmbunud mõnusalt tumedaks, läbi mille näib maja veelgi paremini oma krundile mändide vahele sobituvat.
hommiku tänavalt:
foto: jk
foto: jktammiku tänavalt:
foto: jk
